...kui ka veel vananaistesuvi tuleb, siis on meid ees ootamas ilus hilis-sügisene aeg, mitte suve lõpp.

Esimene kuu õppeaastast on läbi, õppimise ning töötamise rütm saavutatud.

Kohe jõuab kätte hambatehnika õppekava akrediteerimine, järge ootavad õed ja ämmaemandad. Aga me oleme selleks valmis! Nii valmis kui valmis on Tallinna linn või... Kolme viimase aasta jooksul on tehtud mäekõrgune töö ning kool tegutseb uutel alustel, see on kindel. Tulemused tagas meie kõikide koostöö ja ühine pingutus.

Mis siis täna mureks globaalsemas mõttes?

Murede põhjustajateks ikka me ise – inimesed. Meie käitumine hämmastab jätkuvalt ebameeldivalt isegi käitumisteadlasi. Kui inimkond ei suuda oma kõikide mõtlejate, teadlaste, arvamusliidrite ja poliitikute jõupingutustele vaatamata sõdasid ära hoida, siis üksiku indiviidi käitumise juhtimine on veelgi raskem. Seda olulisem on „naabrivalve“ -  kas ikka lähedastel on elu kontrolli all? Kas stress ei hakka tuttavat võõraks vormima? Kas naabrilastel on lapsepõlv või peavad nad end haigeks muretsema oma vanemate ja enda pärast?

Lapse tervis on ääretult oluline, nii vaimne kui füüsiline ning keskkond, mis seda kõike mõjutab. Perekond ja lähedased. Kas me ikka teame, kuidas lastel läheb? Kas me ikka teame, mis lapsele muret teeb ja mis teda rõõmustab?

Kunagi, kui minu tütar oli alles varajases teismeeas, avastasin oma õuduseks, et ma ju ei teagi enam, mis on tema lemmiktoit!! Tundsin ennast väga halva emana ning ruttasin küsima. Vastuseks tütar hetke mõtles ja ütles kindlalt: “Emme tehtud toit!“. Ma olin päästetud!

Aga mis on Sinu lapse/sõbra/õe/venna lemmiktoit?