LIPPING, Mai, arst-pediaater. (Sündinud 8.IV 1939 Tallinnas - surnud 22.VII 2022). Õppis
TRÜ arstiteaduskonnas mille lõpetas 1963 ja sai pediaatri kutse. Töötas pediaatrina, seejärel asus tööle
Tallinna Meditsiinikooli, kus õpetas lastehaiguste erialatunde. Taasiseseisvumise järgseil aastail aitas
aktiivselt kaasa õdede koolituse arendamisele. Olles TMK direktori asetäitja ametikohal nimetati ta
direktori kohusetäitjaks 01.IX 1995 - kuni 16.X 1995 kui uus direktor dr.Raimond Lihtmaa oli
ametisse nimetatud. 1995.a.Tallinna Meditsiinikooli direktori vahetuse kuupäevad selgusid alles
2018.a.järelepärimise abil EV Teadus ja Haridusministeeriumilt. 2015.a.seisuga tollase Riigiarhiivi ja
Tallinna Linnaarhiivi fondides puudusid andmed nii 1982.a. kui ka 1995.a.direktorite ametist
vabastamise ja ametisse nimetamiste kohta. Lisaks TTK-75 kogumiku valmimise ajaks 2015.a.
Tallinna Tervishoiu Körgkooli arhiivist M.Lippingu teenistusalast isikutoimikut ei leitud. Seetõttu jäi
tollal selgusetuks millisel kuul ja kuupäeval eelmine direktor (A.Michelson) lahkus ametist ning kes
jäi TMK juhtima kuni 16.X 1995. M.Lipping töötas ka õppedirektori ametikohal 1997-1998. Kuulus
Eesti Kristlike Arstide Ühingusse.

ESPAR, Linda, Kõrgema kategooria LOR-arst. (Syndinud 12.VI 1917 Reval,(Tallinn) - surnud
25.VII 1991 Tallinn). Gümnaasiumi hariduse omandas E.Lenderi Tütarlaste Gümnaasiumis Tallinnas
1936.a. Arstiüliõpilane 1936-1946. Samaaegselt 1943-1944 töötas arsti abi jöuna Tartus. Arsti
haridus Tartu Riiklik Ülikool 1946.a. Suunati Tallinna Linna I Haiglasse kus spetsialiseerus
kõrva-,kurgu-ja ninahaiguste arstiks. Samal perioodil raviasutus nimetati Vabariiklikuks Tallinna
Kliiniliseks Keskhaiglaks. Täiendavalt töötas ta ka Vabariikliku Tallinna Meditsiinilises Keskkoolis
erialaõpetaja ning direktori asetäitja ametikohal. Kui Vab.TLN Med.Keskkooli direktor dr. J.Norman
määrati üheks ENSV Tervishoiuministri asetäitjaks,siis kevad-talvel 1950.a.oli dr.L.Espar nimetatud
Vabariikliku Tallinna Med.Keskkooli direktori kohusetäitjaks ning töötas selles ametis kuni 06. IV
1950. Seejärel kui 1950.a. moodustati Vabariikliku Tallinna Kliinilise Keskhaigla juurde uus osakond
LOR-patsientide raviks,siis dr. L.Espar määrati uut osakonda juhtima. 1960.a.alustas dr. L.Espar
operatiivsel teel juba Tallinna Vabariiklikus Haiglas ravima kõrvakõvastust,(otoskleroosi). Hiljem oli
osalise tööajaga teenistuses ka Tallinna Vabariiklikus Onkoloogia Dispanseris omal erialal.
1975.a.alates Tallinna Vabariikliku Haigla Konsultatiivpolikliinikus konsultant omal erialal. ENSV
teeneline arst,(1966).

PÄRTELPOEG, Valter, arst-õppejõud. (3. XI 1900 Peterburg – 8. II 1971 Tartu). Õppis Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumis ja lõpetas selle 1919. Võitles Vabadussõjas koolipoiste pataljonis. 1919–1920 omandas kursustel velskri kutse Tartus. Seejärel õppis TÜ arstiteadusk, omandas arsti kutse 1926. Oli TÜ arstiteadusk anatoomia instituudi assist 1926–1933, ühtlasi anat-õp kõrgemas kunstikoolis ”Pallas“ 1929–1932 Aastatel 1933–1937 oli Audaku leprosooriumi juhataja. TÜ anat-inst assist 1937–1944, TRÜ dots 1944. Seejärel töötas Tallinna Meditsiinilise Kk direktori kt-na, juh (vt lisa joonis 2) 1. X 1944 – 12. I 1945 ja Tartu Meditsiinilise Keskkooli juh (kohakaasluse alusel) alates 1. II 1945–1946. TRÜ anat kat juh, dots 1945–1950; siis dots, õppeül-täitja kuni 1968. Õpetanud süstemaatil ja dünaamil anat-t. Täiendas end Prantsusmaal (1938) ja Ungaris (1939). 1930. a-te lõpul valminud dr-vk “Lülide sisestruktuuri sõltuvus välistegureist” hävis sõjakeerises. Uurinud lülide välis- ja siseehitust seoses nende funktsiooniga, leeprahaigete settereaktsiooni. Oli ka tuntud mükoloog.

SAVI, Valentin Roland, arst-õppejõud. (1. V 1902 Narva – 13. XI 1958 Tartu). Lõpetas Narva 1. Gümnaasiumi 1920. Võttis osa Vabadussõjast. Õppis ja lõpetas TÜ arstiteadusk 1920–1926. Õpingute ajal töötas Tartu ülik dermatoloogia polikliinikus 1924–1925 ja Kuressaare mudasuplusasutuses kolm kuud suvel 1925 prof. A. Paldrocki juhatusel. Seejärel pärast õpingute lõpetamist Hiiumaal jsk arst 1926–1927; ühtlasi sel ajal 4 kuud Hiiu-Kärdla jaoskonna haigla juhataja; seejärel n-assist ja v-assist Tartu Ülikooli silmakliinikus 1928–1932. Täiendas ennast välismaal silmakliinikutes Saksamaal Freiburgis juhataja prof Th. Axenfeld’i ja Tšehhoslovakkias, Prahas prof Eelschnig’i juures, lisaks vahepeal Šveitsis, Zürichis prof A. Vogt’i silmakliinikus aastal 1927–1928. Ülikoolis töötamise ajal arstiteaduse doktorant. Oli silmaarst ja Kuressaare linnaarst 1932–1935, Raudtee Tervishoiu Ameti Raudtee polikliiniku silmaarst Tallinnas 1935–1941. Nõukogude tagalas arst Sverdlovski oblastis 1941, silmaarst Tseljabinskis Kirovi polikliinikus 1942, arst eriülesannetel ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures Moskvas 1942–1943, Kalinini linnas hospidali nr 1757 v-ordinaator 1943, Tambovi linnas ENSV velskrite ja ämmaemandate kooli pedagoog ja direktor XII 1943 – IX 1944. Alates I 1945–1950 TRÜ arstitead oftalmoloogia kateedri juhataja, dots ja ENSV TRK Tartu Silmakliiniku juhataja, (hiljem peaarst). Seejärel TRÜ otorinolarüngoloogia ja oftalmoloogia kat dots 1950–1958 ja Vabariikliku Tartu Kliiniline Haigla silmaosak juh 1951–1958. Oli ENSV Tervishoiu Ministeeriumi Õpetatud Nõukogu liige, Vabariikliku oftalmoloogide teadusliku seltsi esimees ja vabariigi pea-oftalmoloog. Valentin Savi nekroloogi järgi organiseeris ta II MS ajal ajal NSVL tagalas Eesti meditsiinilise keskkooli. Meditsiiniteaduste kandidaat 1949 (trahhoomi alal). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1936–1944. Akadeemiliselt korp! Fraternitas Estica vil!

SAULIN, Voldemar, arst-organisaator. (24. XII 1907 Kärdla v Saaremaal – 5. XI 1946 Tallinn). Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1925. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust 1925–1936. Arsti kutse omandas 1936. Töötas jsk arstina Saaremaal alates 1938. Seejärel Haapsalu haigla sisehaiguste osak juh 1940–1941. Läänemaa TSN Täitevkomitee tervishoiuosakonna juhataja 1941. Evakueerus nõukogude tagalasse VII 1941; valmistas seal ette meditsiiniõdede kursusi 1942; näit. Tambovis loodud velsker-ämmaemandate koolis 1943, mille direktoriks oli V–XII 1943. Seejärel Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadile alluva haigla nr. 1 direktor-peaarst ja ühtlasi Tartu maakonna tervishoiu osakonna juhataja 1944 (ENSV TRK käskkirja alusel); nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ülem, juhataja 1944; Tallinna linna sisehaiguste haigla juhataja 1944–1946, sh peaarst kuni surmani; ühtlasi Tallinna Meditsiinilise Kk juhataja, direktor 12. I 1945 – IV 1946. Alates 1. IV 1945 õppeasutuse ametlik nimi Vabariiklik Meditsiiniline Keskkool (Tallinn). Akadeemiliselt EÜS “Ühenduse“ ja ÜS “Raimla” vil!

TEAS, Paul, arst / sisehaiguste ja röntgeni dgn.-eriarst IV 1940. (27.XII 1895 – 23.VIII 1980, Stockholm, Rootsi). Arsti kutse omandas 1923.a. Tartu Ülikoolis. Arstiteaduse doktori kraad omistati 25.X 1934. Tartu Ülikoolis. Sisehaiguste ja röntgen dgn. eriarstiks tunnistati Eesti Arstide Koja poolt 29.IV 1940.a. Tunnistus nr. 245/119. Alustas 1923–1924 arstina erapraktikat sisehaiguste ja röntgeni diagnostika aladel. 1924 - 1927 oli teenistuses Tartu Ülikooli Sisehaiguste Kliinikus assistendina. Töötas seejärel 1927 - 1934 Lääne maahaigla juhatajana Haapsalus. 1935 - 1940 Tallinna Ühise Haigekassa Haigla Sisehaiguste osakonna juhataja. Alates 1.X 1940 nimetati med. dr. Paul Teas likvideeritava Diakoonia Haigla juhatajaks Eesti Diakoonia Seltsi Likvideerimise Komisjoni esimehe dr. Hans Viinapuu poolt. Seejärel nimetati likvideeritav endine eraraviasutus TRK poolt TLN Sisehaiguste Haiglaks, kus juhataja ametis jätkas Paul Teas. 29. X 1940 kinnitab TRK V.Hion oma k/k nr.42 TLN Sisehaiguste Haigla peaarstiks Paul Teasi. Kui 1941.a. algul formeeriti ENSV TRK käskkirja nr.89 alusel Vastutavate Töötajate Polikliinik (28.II 1941.a.), siis sealsetel arstlikel vastuvõttudel võttis patsiente vastu ka Paul Teas. 1941.a. sügisest (Saksa okupatsiooni ajal) jätkas Tallinna Sisehaiguste Haigla juhtimist juhataja ametikohal kuni 1944.a. septembrini. Samaaegselt töötas V-VI 1943.a. 0,5. amk koormusega ka Tallinna Õdedekooli juhataja ametikohal (Õdedekool oli sel ajal viidud Eesti Rahva Ühisabi haldusest välja EOV Sisedirektooriumi Tervishoiu Valitsuse ja uudse struktuuri, Tervishoiu Koja ühisele haldamisele). Paul Teas oli Tallinna Õdede Kooliga tihedalt seotud juba 1941-1943.a., kui andis koolis erialatunde sisehaiguste alal ja kuulus ka Õppenõukogusse (13 liiget) ning tema allkiri on ka kõigil Tallinna Õdede Kooli I lennu õdede kutseõigusi tõendavatel tunnistustel ajavahemikul 21.X-22.XII 1942.a., kui kutsetunnistused väljastati 75 isikule. Kooli juhataja tööülesannete hulka kuulus ka Õdede kooli õpilaste kaasamine kohaliku õhukaitse sanitaarteenistuse varukoosseisu, samuti kaasati Õdede kooli õpilasi õhuhäirete korral esmaabi tegevkondadesse ja varjendeis abistajatena. 1944.a. sügisest elas Paul Teas paguluses Rootsis, kus jätkas erialast tegevust kuni pensionieani.

VOOGAS, Boris, eriarst naistehaiguste ning sünnitusabi ja haavahaiguste alal. (10. XI 1897 Rapla v Harjum – 12.VIII 1973 Stockholm, Rootsi). Õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, selle lõpetamise järel Tartu Ülik arstiteadusk 1916–1924. Täiendas ennast Pariisis 1924 günekoloogia alal. Arstiõpingud viibisid revolutsiooni, sõja ja Vabadussõjas osalemise tõttu. Töötas Tallinna koolides 1918–1920 õppejõu asetäitjana ja tervishoiu õpetaja 1925–1928. Töötas Eesti Punase Risti Peavalitsuses erinevatel ametikohtadel, sh transpordiosk juh, õdede osak juh, EPR esimene abiesimees 1919–1940, Seli Sanatooriumi juh aset 1925. Oli Tartu Ülikooli subassistent Tallinna linna Keskhaigemajas ja volontäär I Sv haiglas alates 1924; Sv Keskhaigla nooremordinaator 1928; lõpetas Sõjakooli aspirantide kursused 1928 ja seejärel san-n-leitnant 1928; san-leitn 1932; san-kapt 1937.Tartu Ülik naistekliiniku juh käsutuses 1929–1930, seejärel taas teenistuses sv arstina 1930, sh Merejõudude Juh käsutuses Merejõududes v-arstina 1930–1931; haigla naisjaoskonna juh 1930–1931; haigla n-ordinaator 1933; haigla sugu- ja nahahaiguste jsk juh 1934. Sv keskhaigla san-velskrite kursuste ülema ajutine kt ja ülem 1936–1940. Teenistuses 1. Suurtükiväegrupis 1936–1940 med-arstina, Kv Keskhaigla günekoloog-kirurgi ja naisjsk juh, sh Kv Tervishoiuvalitsuse ülema käsutuses käsundusarstina 1936–1938, ühtlasi v-ordinaator Sv Keskhaiglas 1938 ja Diakonisside asutuse haigla juh 1940. Loengupidaja TÜ arstitead 1938. Naistehaiguste ning sünnitusabi ja haavahaiguste eriarst 1940. Kv med-kantselei juh 1940 ja Üksiku Õhukaitse Suurtükiväedivisjoni v-arst med kapten 1940–1941. Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) volitatud esindaja Tallinna raviasutuste varade ülevõtmisel oktoober 1941; 7. sektsiooni (tegeles tervishoiu aladega) juh 1942, seejärel ERÜ Tervishoiuosakonna juh 1942–1943. Tallinna Õdede Kool on Eesti Rahva Ühisabi sotsiaalse iseloomuga käitiste hulgas ja seda juhatab Boris Voogas I 1942–III 1943. Hiljem on ta Eesti SS Leegioni Kindralinspektuuri VI osak ülem 1944. See osakond juhtis Leegioni SS-väeosade tervishoiuala ja sellele allusid kõik sv haiglad ja laatsaretid. Viimased andmed Eesti territooriumil tegutsemisest on 18. IX 1944, kui ta sai korralduse haiglate ja laatsarettide koheseks likvideerimiseks. Kokku omas 11 erinevat autasu (risti, märki, medalit), sh EPR, EKL, Vabadussõja ja Ühistöö kuldmälestusmärk. (kuni 1939). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1925–1944.

JAKOBSON, Elmar, arst-patoloog. (4. VI 1904 Viljandim – 13. IV 1992 Stockholm Rootsi). Lõpetas Tartu Õhtu Ühisgümnaasiumi 1926. Seejärel õppis TÜ-s 1926–1935. Oli teadustööl Tartu ülik patoloogia instituudis prof A. Valdese juures 1935–1937. Arst Tallinna Ühise Haigekassa Haiglas alates 1937; ühtlasi arst haigla juures asuvas keemilis-bakterioloogia laboratooriumis 1938–1940. Võetud Sõjaväe reservi arvele eriteadlase-arstina meditsiini alal 1939. Siirdus Keskhaiglasse prosektori kohale (oli ametis seisuga 26. I 1940) ning pärast haigla ümbernimetamist määrati Tallinna I Haigla patoloogiks (XI 1940). Jätkas sealsamas anatoomilise histoloogia osakonna juhataja arst (prosektorina) 1941–1943. Haigla ümbernimetamise järel Keskhaiglaks 1943 jätkas patoloogia osakonna juhatajana 1943–1944. Kohakaaslusega Tallinna Meditsiinilise Keskkooli direktori asetäitja juuli 1941 ning seejärel direktor august – oktoober 1941. Pääses mobilisatsioonist ning sügiseni 1944 töötas haiglas, hiljem Rootsis. Töötas taas arstina alates 1945, sh uurija-arst Karolinska Meditsiiniinst kliinikus. Rootsi Eesti Arstide Seltsi esimees. Akadeemiliselt EÜS-i vil!

SAAR (end. nimi Semenov), Zinaida, arst-õppejõud. (21. V 1915 Pihkva kubermang, Irboska v (ka Linnuse v), Petserimaa – 08. III 2005. Tartu). Õppis Petseri Ühishumanitaargümnaasiumis vene osak 1929–1934, selle lõpetamise järel TÜ arstiteadusk 1934–1940 ja lõpetas TRÜ 1946. Oli EK(b)P TÜ parteialgorganisatsiooni ÜK(b)P liikmekandidaat 1940–1941. Kui direktor Viinapuu VI 1941 lahkus töökohalt ja anti kohtutribunali alla kui „tööfrondilt jooksik“, määrati ajutiselt Tallinna Meditsiinilise Kk direktoriks alates 1. VII 1941. Viidi teenistuse huvides üle EVAK hospidali nr 10 ordinaatori kohale alates 1. VIII 1941. Evakueerus Tšuvassi ANSV-sse, oli polikliinikus ordinaator, naistenõuandla juh ja sanitaarinspektor, san-epid jaama juh ja infektsionist ja tervishoiuosak juh 1941–1944. Seejärel rahvakomissariaadi kooseisus Järvamaa tervishoiuosak juh, ajutine ülesannete täitja III–VI 1944; ENSV tervishoiu rahvakomissariaadi toitlusala v-riigi sanitaarinspektor VI–XII 1944; Nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse juh XII 1944 – II 1945; seejärel ENSV Riikliku San-epid jaama epidemioloog, juh; nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ülem; ENSV Tervishoiumin laste ravi profülaktiliste asutiste ja sünnitusabi osak ülem 1947. Seejärel ENSV TA EKMI n tead töötaja 1947–1951. Seejärel Tartu Linna Nakkushaigla peaarst 1952–1954. TRÜ Pediaatria kateedri v-õpetaja, hiljem kateedri juh 1954–1962; nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia kateedri juh 1962–1968, sh ühendkateedri nakkushaiguste osak juh aastani 1984. Kaitses lastetuberkuloosi teemalise meditsiinikandidaadi väitekirja 1952.

VIINAPUU, Hans, arst vaimuhaiguste ja kopsuhaiguste alal. (4. XI 1897 Kärstna v Viljandim – 7. VII 1987 Göteborg Rootsi). Osales Vabadussõjas 2 kuud, oli merejõudude käsutuses 2. järgu madrusena 1919. Õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kus omandas arsti kutse 1926. Oli n-assist Tartu Ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus 1924–1929. Nõmme tuberkuloosi sanatooriumi arst 1929–1932, seejärel töötas arstina Jämejala vaimuhaiglas 1932–1939; ühtlasi Seewaldi vaimuhaigla arst 1932–1939.Töötas vabateenijana nooremarsti kohal Lennubaasis 1939–1940. Oli Kadrioru haigla omanik kevad-suvel. VI 1940 SoM-i Tervishoiu ja Hoolekande Talituse abidirektor ja seejärel ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi Kaadrite osakonna juhataja VIII 1940; seejärel arstliku abipersonali vaneminspektor 1940–1941. Koordineeris selles ametis ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi poolt Tallinna Õdede Kooli ja Tallinna Velskrite Koolide tööd alates I 1941. Seejärel Tallinna Õdede Kooli ja Tallinna Velskrite Kooli liitmisel loodud Tallinna Meditsiinilise Keskkooli direktor 5. V 1941 – 1. VII 1941; samas kohakaaslusega Tallinna linna Noorte Büroo Kutsevaliku ja Kasvatusnõuande Büroo juhataja kt ja Tallinna Naiskutsekoolis õpetaja kt. Sõja puhkemisel 1941. a juuni lõpul või juuli algul ei ilmunud enam tööle, vaid liikus hoopis Tartumaale ja Viljandisse, kus ta ära tunti ja Saksa võimude poolt vahistati. Julgeolekupolitsei kahtlustas teda Saksa vägede tagalas spioneerimises. Viibis vangistuses Viljandis 14. VIII 1941 – 1. VI 1942. Vabanes vangistusest ning tal lubati töötada arstina. Vangistuse ajal Viljandis teatati talle postiga 25. I 1942 Tallinna aadressile, et talle on eraldatud vaba ametikoht Saaremaal Mustjala v arstina. Sinna ta aga ametisse ei jõudnud. Töötas Järvakandi jsk arstina 1942–1943. Mobiliseeritud Saksa sõjaväeteenistusse 1944 kevad-suvel ja töötas Viljandi sv haigla juh. Tal õnnestus pääseda üle Läänemere Rootsi, kus töötas eraarstina ja hiljem Växjö närvihaigla abijuh. Andis paguluses 1951 välja raamatu ”Vaimutervishoiu põhijooni“. Kuulus Viljandi Arstide Seltsi 1933-1944, hiljem Eesti Arstide Seltsi Rootsis. Akadeemiliselt EÜS “Ühendus“ vil!

SOONETS, Eduard, arst. (10. IV 1873 Pärnumaa Abja – 13. XI 1970 Saksa Liitvabariik, Baier, Berchtegadeni alev). Õppis Pärnu gümnaasiumis 1885–1893, mille lõpetamise järel Tartu Ülik arstitead 1893–1898, mille lõpetamise järel detsembris 1898 töötas Tartu hospitaalkliinikus 1898– 1899; seejärel 1895–1904 juhatas Nina pidalitõbiste asutust ja töötas tegeliku arstina Mustvees Tartumaal. Aastatel 1904–1905 töötas Berliinis. Teenistuses Tallinna linnas kooliarstina, tervishoiuarstina, usaldusarstina, seejärel Tallinna Linna Keskhaigla direktor III 1929 – XII 1940; samas peaarst 1940–1941; jätkas Tallinna Linna I Haigla (Keskhaigla) juhatajana 1941–1942. Täitis Keskhaigla direktori kohustele lisaks samaaegselt kahte ametikohta: Tallinna Linnavalitsuse eestvedamisel ja Eesti Punase Risti kaasaitamisel loodud Õdede Kooli juhataja selle asutamisest 16. X 1940 kuni kooli ühendamiseni Tallinna Velskrite Kooliga 1941; Linna Keskhaigla uue hoone projekti ettevalmistamisel arhitekt H. Johansoni üks erialane nõustaja alates 1938. Saksa sõjaväevõimude aegse EOV Sisedirektori otsuse 13. X 1942 alusel saadeti ,,teenistuse huvides“ pensionile XI 1942. a. Annetatud Valgetähe III kl teenetemärk (1939). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1919-1944 (asutajaliige). Akadeemiliselt korp! Fraternitas Estica ja EÜSi vil!