Õppekorralduseeskiri
KINNITATUD
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu
27.08.2024 otsusega nr 5.1.
.
ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
Vastu võetud kõrgharidusseaduse § 2 lg 3, kutseõppeasutuse seaduse § 17 lg 5 punkti 5
ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimääruse § 14 punkti 9 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Reguleerimisala
1.1.1 Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
(edaspidi kõrgkool) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
1.1.2 ÕKE tugineb täiskasvanute koolituse seadusele, kõrgharidusseadusele,
kõrgharidusstandardile, kutseseadusele, kutseõppeasutuse seadusele,
kutseharidusstandardile, töökohapõhise õppe rakendamise korrale ja Tallinna
Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärusele.
1.1.3 ÕKE ülesanne on tagada kõrgkooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgi- ja
õiguspärane toimumine.
1.1.4 ÕKE järgimine on kohustuslik kõigile kõrgkooli liikmeskonna liikmetele.
1.1.5 Kõrgkooli nõukogul ja rektoril on õigus kehtestada ÕKE-t täpsustavaid
regulatsioone.
1.2 Õppekorralduse mõisted ja üldised alused
1.2.1 Kõrgkoolis toimub tasemeõpe kõrghariduse ja kutsehariduse tasemel ning
täiendusõpe.
1.2.2 Kõrgharidustaseme õpe on tõenduspõhisel käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena
õppur omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud aktiivseks
panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning
elukestvaks õppeks.
1.2.2.1 Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille käigus
üliõpilane süvendab üldhariduslike teadmisi, omandab valdkonna
alusteadmised ja -oskused ning tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ning
magistriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisaks omandab
üliõpilane kindlal kutsealal tööle asumiseks vajalikud teadmised, oskused ja
hoiakud.
1.2.2.2 Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille käigus üliõpilane
süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks,
iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
1.2.3 Kutseõpe on tasemeõpe, mille käigus õpilased omandavad teadmised, oskused ja
hoiakud ning vilumused ja sotsiaalse valmiduse töötamiseks kutsealal, ühiskonnaelus
osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Õppe käigus omandatakse kindlale
kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise
kvalifikatsioonitaseme õppele.
1.2.4 Täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet kõrgkoolis kehtestatud korra ja õppekava
alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
1.2.5 Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender, mille kinnitab kõrgkooli
nõukogu järgnevaks õppeaastaks hiljemalt eelneva õppeaasta märtsis. Akadeemilises
kalendris näidatakse muuhulgas kuupäevaliselt õppeaasta ning iga semestri algus ja
lõpp ning muud õppekorralduslikult olulised tähtajad.
1.2.6 Õppetegevus on ajaliselt jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta kestab 12 kuud,
millest kümme on õppekuud ning koosneb kahest semestrist (sügis- ja
kevadsemester). Sügissemester algab esimesele septembrile lähimal esmaspäeval.
Kevadsemester algab esimesele veebruarile lähimal esmaspäeval.
1.2.6.1 Sügissemestrile eelneb kaks eelnädalat ja kevadsemestrile järgneb kaks
järelnädalat, mis on ette nähtud õpivõlgnevuste likvideerimiseks. Eel- ja
järelnädalatel toimub õppetöö vastavalt õppestruktuuriüksuse poolt
korraldatule.
1.2.7 Õppetöö toimub õppekavade alusel, mille koostamise, avamise, hoidmise, muutmise
ja sulgemise tingimused on sätestatud kõrgkooli õppekava statuudis.
1.2.8 Õppekava on õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis
määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid,
nominaalse õppeaja ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete (kutseõppes
moodulite) loetelu ja mahu, valikuvõimalused ja tingimused,
spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
1.2.9 Õppeteenuse leping on tasulisel ja riigieelarvevälisel õppekohal õppiva õppuri ning
kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse kõrgkooli õppuri õigused ja
kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.2.10 Õppe nominaalkestus (nominaalne õppeaeg) on õppekavaga määratud õppeaeg
õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks.
1.2.11 Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis
on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul tasemel.
Õpiväljundite saavutamist vajalikku ületaval tasemel eristatakse hindamisega.
1.2.12 Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile ja kutseharidusstandardile
vastavad õppekavad, mis on kooskõlas õppekava statuudiga, heaks kiidetud
nõukogus ning kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi ja avalikustatud
õppeinfosüsteemis Tahvel (edaspidi õppeinfosüsteem).
1.2.13 Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
1.2.14 Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar,
praktikum/praktiline töö, simulatsioonõpe, laboratoorne töö, individuaaltund või
muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mille eesmärk on omandada
teadmisi ja oskusi.
1.2.14.1 Kontaktõpe toimub virtuaalses või füüsilises õpikeskkonnas, milles osalevad
nii õppur kui akadeemiline töötaja või juhendaja.
1.2.14.2 Loeng on õppejõu/õpetaja suuline ettekanne füüsilises või e-keskkonnas.
1.2.14.3 Seminar on aktiivõppe vorm (sh e-keskkonnas), kus õppurid omandavad
õppejõu/õpetaja juhendamisel arutelude, diskussioonide jms kaudu
õpiväljundeid.
1.2.14.4 Praktikum/praktiline töö on teadmistel põhinevate praktiliste oskuste
harjutamine õppekeskkonnas.
1.2.14.5 Simulatsioonõpe on õpetamisstrateegia, mis imiteerib reaalses elus
ettetulevaid situatsioone ja toimub kõrgkooli õppekeskkonnas
õppejõu/õpetaja juhendamisel tööks vajalike oskuste omandamiseks,
kontaktõppe, praktika või iseseisva õppena.
1.2.15 Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on
rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja
juhendamisel töökeskkonnas.
1.2.16 Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine
iseseisvalt vastavalt õppejõu/õpetaja antud ülesannetele. Iseseisva töö nõuded on
määratud aineprogrammis.
1.2.17 Õppetöö läbiviimise peamisteks vormideks on:
1.2.17.1 Lähiõpe on õpe, mis toimub ühises füüsilises ruumis (nt auditooriumis).
1.2.17.2 Distantsõpe on õpe, kus õppijad ja õppejõud on füüsiliselt üksteisest
eraldatud.
1.2.17.3 Paindõpe on õpe, kus korraga on osa õppijaid füüsilises ja osa virtuaalses
ruumis.
1.2.17.4 Põimõpe on õpe, kus osa õppest toimub lähi- ja osa distantsõppena.
1.2.17.5 Veebiõpe on õpe, kus õppetöö toimub täielikult veebipõhise õppena, kus
puudub reaalajas õppejõu osalus.
1.2.18 Individuaalne õpinguplaan on õppuri õppekava õpiväljundite saavutamiseks
koostatud individuaalne ajakava.
1.2.19 Õppurite osalemine seminarides, praktikumides/praktilise töö tundides, praktikal ja
simulatsioonõppes on üldjuhul kohustuslik, täpsemad nõuded on määratletud
vastavas aineprogrammis/rakenduskavas.
1.2.20 Plagiaat ehk loomevargus on võõra, sh enda loomingu või selle osa avaldamine enda
omana. Akadeemilist petturlust on defineeritud kui lubamatu abi andmist või vastu
võtmist akadeemilise ülesande sooritamisel või siis plagiaati sisaldava töö eest
ainepunktide saamist. Plagiaadi alla kuulub ka spikerdamine. Õppurile toimub
kirjalike tööde koostamine ja vormistamine vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
1.3 Õppekorralduse alused kõrghariduses
1.3.1 Euroopa ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestamise ühik rakenduskõrgharidusõppes
ja magistriõppes, mis vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kasutatud tööle.
1.3.2 Kõrgkoolil on õigus kuni 40% eestikeelse kõrghariduse õppekava õppemahust (sh
õppeainest) läbi viia inglise keeles.
1.3.3 Töökohapõhine õpe rakenduskõrgharidusõppes on õppevorm, mille puhul õpe
ettevõttes või asutuses moodustab üle poole õppekava mahust.
1.3.4 Õppeaine on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppetegevuste ning
õpiväljundite hindamise terviklik ühik. Õppeaine moodustamise aluseks on
õppekavas määratletud eesmärgid ja õpiväljundid. Õppeaine vormistatakse
aineprogrammina õppeinfosüsteemis.
1.3.5 Aineprogramm on õppeaine kirjeldus, milles on teemade kaupa õppetöö sisu,
iseseisva töö kirjeldus, kohustuslik kirjandus, hindamismeetod, õpiväljundite kaupa
hindamiskriteeriumid, lisainfo (vormikirjeldus, arvuti- ja muude interaktiivsete
keskkondade kasutamise tingimused, arvestusele/eksamile pääsemise eeldused,
mitme õppejõu puhul vastutav õppejõud vm).
1.4 Õppekorralduse alused kutseõppes
1.4.1 Kutseõppe õppekavad on neljanda või viienda taseme, esmaõppe või jätkuõppe
õppekavad.
1.4.2 Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis
vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.
1.4.2.1 Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 30 kuni 150 arvestuspunkti,
jätkuõppes 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad
kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul
võrdne.
1.4.3 Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis
vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.
1.4.3.1 Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti,
jätkuõppes 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad
kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul
võrdne.
1.4.4 Õpe toimub statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis.
1.4.4.1 Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole
õppekavajärgsest õpingute mahust.
1.4.4.2 Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole
õppekavajärgsest õpingute mahust.
1.4.5 Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.
1.4.5.1 Koolipõhise õppevormi puhul on õpilase praktika osakaal kuni pool
õppekava mahust.
1.4.5.2 Töökohapõhise õppevormi puhul moodustab õpilase praktika ettevõttes või
asutuses vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
1.4.6 Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP) on kutseõppes õppemahu arvestamise
ühik, mis vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.
1.4.7 Õppekava koosneb moodulitest. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles
kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
1.4.8 Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks.
1.4.8.1 Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks
vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.
1.4.8.2 Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja
laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega või
toetavad võtmepädevuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul
15‒30 protsenti õppekava mahust, õppekaval mahuga kuni 30 arvestuspunkti
kuni 15 protsenti õppekava mahust, ning need määratakse kindlaks kooli
õppekavaga.
1.4.8.3 Õpilane valib valikõpinguid kooli õppekavas sätestatud korras.
1.4.8.4 Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või
teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud
korras. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus
vaadatakse läbi VÕTA komisjonis.
1.4.9 Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava on õppekava rakendamise
alusdokument, mis on avalikustatud õppeinfosüsteemis ja kõrgkooli kodulehel.
1.4.10 Moodulite rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta.
1.5 Õppurid ja õppuriks saamine
1.5.1 Kõrgkooli üliõpilane ja õpilane on kõrgkooli liikmena Eesti Hariduse Infosüsteemi
kantud (immatrikuleeritud) isik, kes õpib tasemeõppe õppekava alusel. Üliõpilaseks
ja õpilaseks immatrikuleerimine toimub rektori käskkirjaga.
1.5.2 Õppur on kõrgkoolis õppiv üliõpilane ja õpilane, kellele on omistatud õppuri kood.
Õppuril on kohustus oma nime muutmisest kõrgkooli viivitamatult teavitada,
edastades info e-posti teel õppetöö spetsialistile.
1.5.3 Kõrgkooli õppurid on:
1.5.3.1 üliõpilased ja õpilased;
1.5.3.2 välisüliõpilane/ -õpilane on (üli)õpilane, kes immatrikuleerimise hetkel ei
olnud Eesti kodanik, ei olnud elamisõiguse/elamisloa omanik ja kelle
elukohamaa oli välisriik;
1.5.3.3 külalisüliõpilane/-õpilane on (üli)õpilane, kes on immatrikuleeritud mõnda
teise Eesti õppeasutusse ja kes on saanud vormikohase isikliku avalduse
ja/või õppeasutustevahelise lepingu alusel õiguse õppida kõrgkoolis kuni üks
aasta. Külalisüliõpilasena/-õpilasena õppimine vormistatakse tähtajaliselt
õppeasutustevahelise lepinguga.
1.5.3.3.1 (Välis)külalisüliõpilane/-õpilane on Eesti kõrgkoolis õppiv, aga mitte
immatrikuleeritud (üli)õpilane, kes on saanud kõrgkooli,
üliõpilase/õpilase ja saatva õppeasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel
õiguse õppida kõrgkoolis kuni üks aasta (nt Erasmuse jt programmide
toel tulnud, aga ka omal käel õppivad). Õppe- või praktikaleping ning
vajadusel stipendiumileping on vormistatud vähemalt kaks nädalat enne
vahetusperioodi algust. Vormistatud lepingu alusel kantakse õppuri
andmed õppeinfosüsteemi.
1.5.4 Ekstern on isik, kes vastab kõrgkooli vastuvõtutingimustele ja/või on varasemalt
õppinud samal või sarnasel õppekaval, milles kõrgkool tasemeõpet läbi viib.
1.5.4.1 Eksterni õppekoormus on osakoormusest väiksem (semestris kuni 15 EAP),
arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist.
1.5.4.2 Eksternil on õigus sooritada enda poolt valitud õppeaineid õppeprorektori ja
vastava õppestruktuuriüksuse juhataja kooskõlastusel, õppekulude
hüvitamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale regulatsioonile ja poolte
vahel sõlmitud koostööleppele.
1.5.4.2.1 Koostöölepe on eksterni ning kõrgkooli vahel sõlmitud kokkulepe
teenuste kasutamise osas, milles sätestatakse kõrgkooli õppuri õigused ja
kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.5.4.2.2 Koostöölepe sõlmitakse üheks semestriks ning see lõpeb lepingus
sätestatud kuupäeval või kõrgkooli akadeemilises kalendris märgitud
semestri lõpukuupäeval sõltuvalt sellest, kumb saabub enne.
1.5.5 Täiendusõppuri staatus ja õppekorraldus on reguleeritud kõrgkooli nõukogu poolt
kehtestatud dokumendis täiendusõppe vormid ja läbiviimise kord.
1.6 Õppeinfosüsteem ja teadete saatmine
1.6.1 Kõrgkooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem, kus
muuhulgas toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ja
säilitamine ning informatsiooni edastamine.
1.6.2 Õppurile õppeinfosüsteemi kaudu või kõrgkooli poolt loodud e-posti aadressile
(@student.ttk.ee) saadetud teated loetakse ametlikult edastatuks ja kättesaaduks.
1.6.3 Õppuri kohustus on tagada, et tema õppeinfosüsteemis olev ametlik e-posti aadress
oleks töökorras.
2. ÕPPEKOHAD, ÕPPEKOORMUS JA -MAHT, ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE
2.1 Õppekohad ja nende täitmine
2.1.1 Õppekoht on õppekorralduse ajalise arvestamise ühik, mis moodustatakse õppuri
vastuvõtul õppekavajärgseks nominaalkestuseks.
2.1.2 Immatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonna hulka arvamine ja
Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmine.
2.1.3 Kõrgkool immatrikuleerib rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele
üliõpilasi õppeteenustasuta täiskoormusega õppekohtadele, välja arvatud
ingliskeelsele ja viimase kahe aasta jooksul samale õppekavale immatrikuleeritud
üliõpilased.
2.1.4 Kutseõppe õppekavadele immatrikuleeritakse õpilasi riigieelarvelisele või
riigieelarvevälisele õppekohale.
2.1.4.1 Riigieelarveline (RE) õppekoht on tasuta õppekoht kutseõppes, mis on
moodustatud riikliku finantseerimise (sh programmi) alusel.
2.1.4.1.1 Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse RE õppekohal olnud õpilane üle
REV õppekohale.
2.1.4.2 Riigieelarveväline (REV) õppekoht on tasuline õppekoht kutseõppes, mis on
moodustatud väljaspool riiklikku rahastust ja sellel õppimise kulud tasub
füüsiline või juriidiline isik.
2.1.4.2.1 Kutseõppe õppekavade REV õppekohal õppival õpilasel toimub
õppekulude hüvitamine vastavalt õppeteenuse lepingule.
2.1.5 Immatrikuleeritavate üliõpilaste ja õpilaste õppekohtade arvu ülempiiri (vajadusel ka
alampiiri) kehtestab kõrgkooli nõukogu.
2.1.6 Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele immatrikuleeritavate
üliõpilaste ülempiiri kehtestamisel lähtutakse spetsiifilise sisustusega õppekohtade
arvust kõrgkoolis, tegevustoetuse käskkirjaga sätestatud nõuetest, ühiskondlikust
vajadusest ja praktikakohtade arvust praktikabaasides.
2.1.6.1 Kõrgkoolil on õigus immatrikuleerida õppekava katkestanud üliõpilane, juhul
kui üliõpilasel on õppekava esimese õppeaasta õppemaht täidetud.
2.1.6.1.1 Üliõpilane immatrikuleeritakse vabade õppekohtade olemasolul avalduse
ning individuaalse õpinguplaani alusel.
2.1.7 Kutseõppe RE ja REV õppekohtadele immatrikuleeritud õpilaste ülempiiri ja
alampiiri kehtestamisel lähtutakse kõrgkooli õppekeskkonna võimalustest ja õppe
läbiviimiseks vajalikest ressurssidest.
2.1.8 Õppekohad täidetakse vastavalt kõrgkooli vastuvõtueeskirjale.
2.1.9 Õppekoht vabaneb, kui õppekohal õppinud õppur eksmatrikuleeritakse enne
nominaalse õppeaja lõppu.
2.1.10 Kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest (tähtajad vastavalt 15.09
sügissemestril ja 15.02 kevadsemestril) õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmunud
esimese kursuse või õppekohast loobunud üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse
(sellisel juhul ei loeta neid õppureid väljalangevuse hulka).
2.1.10.1 Vabanenud õppekohale võib kuni kolme nädala jooksul pärast õppeaasta
algust õppima asuda samal konkursil kandideerinute paremusjärjestuses
järgmine, kes vastuvõetavate üliõpilaste/õpilaste ülempiiri sisse ei mahtunud.
2.1.11 Kutseõppe RE õppekoha vabanemisel viiakse REV õppekohale immatrikuleeritu üle
RE õppekohale vastavalt kandideerinute paremusjärjestusele kuni neli nädalat peale
õppetöö algust vastaval õppekaval.
2.1.12 Õppekoha vabanemisel on kõrgkoolil õigus sama õppekava REV kohal õppiv
õpilane viia üle RE kohale õppeedukuse alusel välja arvatud esimesel õppesemestril,
kus võetakse aluseks vastuvõtu pingerida. Sooviavalduse vabanenud RE õppekohale
õppima asumiseks peab REV õpilane esitama avalduse õppeinfosüsteemis. RE
õppekohale ei viida üle õpi- ja õppeteenustasuvõlgnevustega õpilasi.
2.1.13 Vabale RE õppekohale kutseõppes õppima asumiseks võivad soovi avaldada
õpilased, kes:
2.1.13.1 on täitnud õppe alustamise tingimused vastaval õppekaval;
2.1.13.2 on kogunud vastava õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest
vähemalt poole vastava õppekava mahust EKAP-ites;
2.1.13.3 ei oma õppeteenustasu või VÕTA tasude võlgnevusi kõrgkooli ees.
2.1.14 Vaba RE õppekoha taotlemiseks tuleb isikul, kes ei ole kõrgkooli õpilane ja kes ei
õpi vastaval õppekaval, esitada kirjalik avaldus kõrgkooli rektorile. Vabale RE
õppekohale õppima asumine kooskõlastatakse õppeprorektori ja kutseõppe osakonna
juhatajaga.
2.2 Õppekoormus ja -maht
2.2.1 Õppetöö kõrgharidusõppe õppekavadel toimub täiskoormusel ja/või osakoormusel.
2.2.2 Õppemaht kutseõppes on 60 EKAP õppeaastas.
2.2.3 Kõrgharidusõppes fikseeritakse õppemaht Eesti Hariduse Infosüsteemis vähemalt
kaks korda õppeaastas vastavalt akadeemilisele kalendrile.
2.2.4 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt
täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Täiskoormusega õppe
maht õppeaastas on rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes vähemalt 45 EAP.
2.2.5 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga semestri lõpuks õppekava kohaselt
täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Täiskoormusega õppe
maht semestris on rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes 22,5 EAP.
2.2.6 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt
täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50–75%. Osakoormusega õppe maht
õppeaastas rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes on vähemalt 30 EAP ja alla
45 EAP.
2.2.7 Õppekoormus määratakse üliõpilase õppeaasta lõpus, kuid mitte hiljem kui 15.
septembriks. Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud täiskoormuse nõuet,
viiakse üle osakoormusesse.
2.2.8 Alates teisest õppeaastast viiakse üliõpilane täiskoormusega õppest üle
osakoormusega õppesse või vastupidi, lähtudes sellest, kui suures mahus on ta igal
õppeaastal kumulatiivselt õppekava täitnud.
2.2.9 Õppekava mittetäitmisel tekib rakenduskõrgharidusõppe üliõpilasel täiskoormusega
õppes kohustus õppekulude osaliseks hüvitamiseks vastavalt kõrgkooli õppekulude
hüvitamise tingimustele.
2.2.10 Osakoormuses õppiv üliõpilane hüvitab õppekulud vastavalt kõrgkooli õppekulude
hüvitamise tingimustele.
2.2.11 Osakoormusega õppe nõude mittetäitmisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.2.12 Akadeemiliselt puhkuselt naasnud üliõpilasele fikseeritakse õppekoormus
kumulatiivselt.
2.2.13 Järgmisele kursusele viiakse täiskoormusel õppiv üliõpilane ja täismahus õppiv
õpilane.
2.2.14 Kõrgharidusõppes õppeinfosüsteemis õppeainete lisamine õpingukavasse tähendab
õppeainete deklareerimist. Põhjendatud juhtudel on õppestruktuuriüksuse juhatajal
õigus lubada üliõpilasel sooritada õppeaineid individuaalse õpinguplaani alusel.
Üliõpilane esitab avalduse koos põhjendusega individuaalse õpinguplaani
vormistamiseks õppetöö spetsialistile. Individuaalse õpinguplaani koostab õppetöö
spetsialist koostöös õppekavajuhi ja õppuriga ning see kooskõlastatakse
õppestruktuuriüksuse juhatajaga. Individuaalse õpinguplaani lisab õppetöö spetsialist
õppeinfosüsteemi üliõpilase andmete juurde. Vastavalt individuaalsele
õpinguplaanile deklareerib õppetöö spetsialist üliõpilasele õppeained. Individuaalse
õpinguplaani täitmise eest vastutab üliõpilane, individuaalse õpinguplaani täitmist
kontrollib õppetöö spetsialist. Üliõpilase individuaalse õpinguplaani koostamisel
tuleb arvestada üliõpilase õppekoormuse täitmise nõuet.
2.2.15 Kõrgharidusõppe vastava õppekava õppeainete hulka arvatakse õppekoormuse ja -
mahu täitmisel valikained ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
rakendamisel arvestatud õppeained.
2.2.16 Kutseõppe õpilasel on õigus taotleda õppeaja pikendust akadeemilise
edasijõudmatuse likvideerimiseks kuni kaheks semestriks üks kord õppeperioodi
jooksul. Õppeaja pikendamiseks esitab õpilane kooskõlastamiseks avalduse koos
individuaalse õpinguplaaniga kutseõppe rühma juhendajale. Peale kooskõlastamist
esitab õpilane individuaalse õpinguplaani avalduse õppetöö spetsialistile
õppeinfosüsteemis. Õppeaja pikendust ei arvestata nominaalse õppeaja hulka.
2.2.17 Üliõpilane võib taotleda täis- ja osakoormusega õppest eksternõppesse minekut,
esitades rektorile eelnevalt õppestruktuuriüksuse juhataja ja õppeprorektoriga
kooskõlastatud eksmatrikuleerimise avalduse ning eksterniks kinnitamise
koostööleppe.
2.2.18 Üliõpilaste kandideerimisel tulemusstipendiumile õppekava täidetud mahu hulka ei
loeta varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu.
2.3 Õppekulude hüvitamine
2.3.1 Õppekulude hüvitamist võib nõuda üliõpilaselt, kes:
2.3.1.1 ei ole õppeaasta lõpuks täitnud õppekava ettenähtud mahus;
2.3.1.2 õpib osakoormusega, välja arvatud juhul, kui ta vastab selle peatüki punkt
2.3.2 tingimusele, või asub õppima osakoormusega;
2.3.1.3 ei õpi eestikeelse õppekava alusel;
2.3.1.4 on kahe aasta jooksul välja arvatud ja uuesti vastu võetud samale õppekavale;
2.3.1.5 katkestab õpingud pärast 70 kalendripäeva möödumist semestri algusest,
semestril valitud sooritamata õppeainete ainepunktide mahu ulatuses;
2.3.1.6 on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
2.3.1.7 on juba tasuta õppinud kõrgharidustaseme esimesel või teisel astmel
vähemalt 365 kalendripäeva ning kelle samalt kõrgharidustaseme astmelt
eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;
2.3.1.8 on varem kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse
immatrikuleeritud ja viimasest õppest eksmatrikuleerimisest on möödas
lühem aeg kui kümme aastat.
2.3.2 Õppekulude hüvitamist ei rakendata, kui üliõpilane on:
2.3.2.1 keskmise, raske või sügava puudega isik;
2.3.2.2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;
2.3.2.3 osalist õppekulude hüvitamist õppekava täies mahus mittetäitmisel ei
rakendata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib välisriigi õppeasutuses,
milles sooritatud õpinguid arvestab kõrgkool vähemalt 15 EAP mahus
üliõpilase õppekava täitmise osana välisriigis õppimisele järgneval semestril.
2.3.3 Õppekulude hüvitamine toimub vastavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekulude
hüvitamise tingimustele.
2.3.4 Õppekulude osalisest hüvitamisest vabastamise aluseks olevad dokumendid esitab
üliõpilane avaldusega õppeinfosüsteemis hiljemalt 15. septembriks sügissemestril ja
15. veebruariks kevadsemestril.
3. ÕPPETÖÖ
3.1 Õppeaine/teema
3.1.1 Õppeained jagunevad kõrghariduses õppekava kohustuslikeks õppeaineteks ja
valikaineteks.
3.1.2 Kutseõppes jagunevad teemad kohustuslikeks ja valikulisteks.
3.1.3 Kutse-, lõpu- ja magistrieksami ning lõputööde korraldust reguleerib kõrgkoolis
kehtiv juhend.
3.1.4 Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks võib igale õppeainele kehtestada
eeldusõppeained, mis peavad olema sooritatud enne vastava õppeaine õppimist.
3.1.5 Õppeaine lühikirjeldus, eesmärgid, õpiväljundid, vormikirjeldus, õppe- ja
hindamismeetodid, hindamiskriteeriumid, kohustusliku (ja täiendava) kirjanduse
loetelu, eeldusõppeained on märgitud aineprogrammis, mis on kättesaadav
õppeinfosüsteemis.
3.1.6 Õppeainele koostatakse õppeinfosüsteemis aineprogrammi alamosad, mis sisaldavad
lisaks õppekavas sisalduvale käsitletavate teemade loetelu ja sisu lühikirjeldust,
iseseisvate ja praktiliste tööde loetelu, ajakava ning eksami- ja arvestuse eeldusi.
Aineprogrammis näidatakse, millise osa lõpphindamisest moodustavad jooksva
hindamise tulemused.
3.1.7 Õppejõud tutvustab aineprogrammi üliõpilastele vastava õppeaine esimeses
kontaktõppe tunnis või e-õppe keskkonnas (100%-lise e-õppe korral või kui
kontaktõppe tunnid ei toimu õppeaine alguses).
3.1.8 Aineprogrammid on õppeinfosüsteemis sisseloginud kasutajale avalikud ja peavad
vastavalt kehtestatud nõuetele olema õppeinfosüsteemis sisestatud ja kinnitatud
õppekavajuhi poolt aine esimeseks kontakttunniks, kuid mitte hiljem kui kaks
nädalat peale semestri algust.
3.1.9 Aineprogrammide koostamise, kaasajastamise ja õppeinfosüsteemis õigeaegse
sisestamise eest vastutab õppejõud, vastava õppestruktuuri juhataja või tema poolt
määratud isik tagab vastava (-te) õppekava (-de) aineprogrammide õigeaegse ja
nõuetekohase õppeinfosüsteemis sisestamise ja kinnitamise.
3.1.9.1 Kui õppeainet viib läbi mitu õppejõudu, sisestab aineprogrammi õppeaine
vastutav õppejõud, kes vastutab õppeaine sidusa ülesehituse, teemade
loogilise järjestuse ja koormuse ühtlase jaotuse eest õppeaines.
3.2 Õppetöö planeerimine ja tunniplaan
3.2.1 Õppetöö korralduse kalenderplaan on tunniplaan, mille koostamisel lähtutakse
õppetöö läbiviimise terviklikkusest ja õppurite ning õppejõudude/õpetajate
töökoormuse optimaalsest jaotumisest päevas, nädalas ning semestris.
3.2.2 Tunniplaan vastab õppekavale ning on kättesaadav õppeinfosüsteemis vähemalt kaks
nädalat enne õppeaasta ja/või vastava semestri algust.
3.2.3 Tunniplaani muudatustest teavitatakse õppureid esimesel võimalusel
õppeinfosüsteemis teadete vahendusel.
3.2.4 Tunniplaanis peab olema märgitud õppeaine hindamise aeg (ajad) ja vähemalt ühe
kordussoorituse aeg.
3.2.5 Õppur osaleb õppetöös vastavalt koostatud tunniplaanile, kus on konkreetse
õppekava õppeained/teemad ning üliõpilase/õpilase poolt deklareeritud valikained.
3.2.6 Õppur saab õppida õppeaineid, mille aineprogrammis märgitud eeldusained on
sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused. Erandkorras võib
õppejõud/õpetaja lubada üliõpilase/õpilase õppeainet õppima ka ilma eeldusaineid
läbimata.
3.2.7 Valikaineid on üliõpilasel/õpilasel võimalik deklareerida õppeinfosüsteemis
akadeemilises kalendris ettenähtud perioodil. Erandjuhtudest teavitatakse
üliõpilasi/õpilasi õppeinfosüsteemis teadete vahendusel.
3.2.8 Kutse-, lõpu- ja magistrieksami ning lõputööde korraldust reguleerib kõrgkoolis
kehtiv juhend.
3.2.8.1 Lõpu- ja magistrieksami ning lõputöö deklareerimine toimub akadeemilises
kalendris sätestatud aegadel ja vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
3.2.9 Õppejõud võib põhjendatud juhtudel (eeldusaine sooritamata) üliõpilase õppeaine
deklareerimise tühistada. Erandolukorrad lahendab õppestruktuuriüksuse juhataja.
3.3 Praktika
3.3.1 Praktika maht ainepunktides, eesmärgid ja ülesanded määratakse õppekavaga.
Praktika 1 EAP-ga/EKAP-ga võrdsustatakse maksimaalselt kuni kaks
praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest. Praktika 1 EAP/EKAP on
võrdsustatud üldjuhul 26 astronoomilise tunni töötamisega praktikakohal.
3.3.2 Praktikaga seotud infovahetust kõrgkoolis koordineerivad praktikaspetsialist ja
kutseõppes õppetööjuht koostöös õppekavajuhtidega/rühmajuhendajatega. Praktika
elluviimist ja arvestamist korraldab struktuuriüksus, kes määravad õppurile
kõrgkoolipoolse juhendaja.
3.3.2.1 Väliskülalisõppurite vastuvõtmisel korraldab koolipoolne praktikajuhendaja
õppuri saatmist praktikabaasi, on kontaktis praktikandi ning
praktikabaasipoolse juhendajaga ning vastutab praktikalepingus kokku
lepitud praktika eesmärgi ja õpiväljundite (sh mahu) saavutamise eest.
3.3.3 Praktikakorraldust reguleerib kõrgkoolis praktikakorralduse juhend.
3.3.4 Praktikabaasil on õigus sätestada nõudeid praktikandile, mis tulenevad asutuse
nõuetest töötajatele. Juhul kui praktikant keeldub praktikabaasi nõuete täitmisest, ei
taga kõrgkool praktikakohta, mille tulemusena ei ole õppekava lõpetamine võimalik.
Vastutus nõuete täitmisest keeldumise korral lasub õppuril.
3.3.5 Palgatöö õppetöö osana arvestamist reguleerib kõrgkoolis vastav kord.
3.4 Õppimine vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses
3.4.1 Õppur võib samaaegselt õppetööga kõrgkoolis või selleks eraldi planeeritud
semestri(te)l osaleda õppetöös vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi
õppeasutuses.
3.4.2 Üheks või mitmeks semestriks teise Eesti või välisriigi õppeasutusse õppima minev
kõrgkooli üliõpilane/õpilane peab esitama avalduse õppeinfosüsteemis vastavalt
kõrgkoolis kehtivale korrale. Vahetusüliõpilasena/-õpilasena õppima asumine ja
sealsed õpingud kooskõlastatakse eelnevalt vastava õppekavajuhi ja
õppestruktuuriüksuse juhatajaga ning sätestatakse kolmepoolse lepinguga.
3.4.3 Eelnevalt kokkulepitud ja teis(t)es õppeasutus(t)es läbitud õpingud kantakse
õppesooritusena õppeinfosüsteemi vastavate dokumentide esitamisel. Korrektsete
dokumentide õigeaegse esitamise eest õppeinfosüsteemis vastutab õppur.
3.4.4 Välismaale õppima või praktikale siirdunud üliõpilane loetakse õpinguid mitte
katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibinud semestri
võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti semestris ja seal sooritatud õppeaineid arvestati
üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus. Nominaalse õppeaja
pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja
õpitulemuste ülekandmist.
4. ÕPPESOORITUSED
4.1 Õpitulemuste hindamine
4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate
hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri teadmiste ja
oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
4.1.2 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis ja
rakenduskavas, mis on õppuritele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses
ning seda ei muudeta vastava õppeaine toimumise semestril.
4.1.3 Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks
suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, projekt, rühmatöö jmt). Kõiki õppeaine
õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse
aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel.
4.1.4 Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste
oodatavat taset ning ulatust.
4.1.5 Õppeaine hindamine on eristav või mitteeristav.
4.1.6 Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste
hindamise alused ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine
hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse
jooksva õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest
vastava õppeaine aineprogrammis.
4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks, kutse-, lõpu- või magistrieksam sooritatuks, lõputöö
kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused
peavad kajastuma õppeinfosüsteemis.
4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast teemade positiivse tulemuse saamist
õppeainete hindamistel.
4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet
(edaspidi KKH), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis kõigi eristava hindamisega
lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide
korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH
arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava
hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.
4.1.10 Väliskülalisõppurite hindamine toimub vastavalt peatükile 4.
4.2 Hindamissüsteem rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes
4.2.1 Eristava hindamise puhul diferentseeritakse üliõpilaste õpiväljundite saavutatuse
taset lähtuvalt kõrgharidustaseme ühtsest hindamissüsteemist alljärgnevalt:
A“ (5) „suurepärane“ on silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise
tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov
kasutamine;
„B“ (4) „väga hea“ on väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida
iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine.
Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda
mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„C“ (3) „hea“ on heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab
teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate
teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
„D“ (2) „rahuldav“ on piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida
iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes
olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
„E“ (1) „kasin“ on minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite
saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades
piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning
ebakindlus;
„F“ (0) „puudulik“ näitab, et üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused
miinimumtasemest madalamal tasemel.
4.2.2 Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendi täitmise kriteerium, millele
vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks
sõnaga „arvestatud“ (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse
ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“ (MA).
4.3 Hindamissüsteem kutseõppes
4.3.1 Hindamise aluseks on kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite
saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete
kirjeldused.
4.3.2 Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4”
või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest
madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega
väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval
tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel,
mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi
tasemel.
4.3.3 Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine
lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga
„arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
4.4 Õppeaine/teemade hindamise korraldus
4.4.1 Õppuril on õigus õppeaine/teema põhihindamisele ja kahele kordushindamisele
eelneva negatiivse soorituse (sh mitteilmumise) korral.
4.4.2 Põhihindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine õppeinfosüsteemis) toimub
õppeaine lõppemisel, hiljemalt vastava semestri lõpus.
4.4.3 Esimene kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine
õppeinfosüsteemis) toimub hiljemalt järgneva semestri esimesel õppenädalal ja teine
kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine õppeinfosüsteemis)
hiljemalt järgneva õppeaasta teisel õppenädalal.
4.4.4 Kutseõppes toimub põhihindamine ja kaks kordushindamist ühe päeviku raames.
4.4.5 Positiivsele hindele sooritatud õppeainet ei ole kõrgema tulemuse saamise eesmärgil
võimalik uuesti sooritada.
4.4.6 Põhihindamise aeg märgitakse tunniplaani ja see toimub õppeaine mahu sees.
Esimene kordushindamine tuleb samuti fikseerida tunniplaanis. Teisest
kordushindamise ajast teavitab õppejõud/õpetaja vastavat õpperühma eraldi ning
tagab protokolli vormistamise õppeinfosüsteemis. Kordushindamised toimuvad
õppeaine mahu väliselt.
4.4.7 Põhihindamise ja kordushindamiste vahelised perioodid peavad olema vähemalt viie
tööpäeva pikkused.
4.4.8 Peale õppeaine kolmekordset (õppeinfosüsteemis protokolliga fikseeritud)
mittesooritamist tehakse õppurile korduvdeklaratsioon järgmise õppeaine toimumise
semestril ja õppuril tuleb uuesti õppeaine läbida.
4.4.8.1 Kutseõppes lõpphindamisel kolme negatiivse soorituse fikseerimine päevikus
on aluseks teema korduvläbimiseks.
4.4.9 Kui õppur ei soorita õppeainet korduvdeklaratsiooniga, siis õppur
eksmatrikuleeritakse õpivõlgnevuste tõttu.
4.4.10 Hindamisele sh eksamile tulles õppur on kohustatud õppejõu/õpetaja või teda
asendava isiku nõudmisel esitama isikut tõendavat dokumenti.
4.4.11 Enne kordushindamist pakub õppejõud/õpetaja vajadusel konsultatsiooni.
4.4.12 Hindamisele mitteilmunud (või hindamise ajaks nõudeid mittetäitnud) õppuri
tulemuseks märgitakse „mitteilmunud“ (MI).
4.4.13 Kutseõppes hinnatakse moodulite õpiväljundite saavutamist pärast mooduli kõikide
teemade positiivset sooritust. Mooduli tulemused sisestab ja kinnitab kutseõppe
õpetaja õppeinfosüsteemis.
4.5 Hindamistulemuste vormistamine
4.5.1 Õppuri tulemused kajastuvad õppeinfosüsteemis.
4.5.2 Õppejõud/õpetaja tagab õppeaine/teema hindamise tulemuste kättesaadavuse
õppuritele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist.
4.5.3 Hindamistulemused sisestab õppeinfosüsteemi vastutav õppejõud/õpetaja või
õppestruktuuriüksuse juhataja poolt määratud töötaja. Kõrghariduses kinnitab
protokolli õppeaine eest vastutav õppejõud või õppestruktuuriüksuse juhataja poolt
määratud töötaja digitaalse allkirjaga.
4.6 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
4.6.1 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu
üliõpilane/õpilane/ekstern saab taotleda oma varasemate õpi- ja töökogemuste
arvestamist õppekava täitmiseks.
4.6.2 Õppuritel/eksternidel on õigus taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse
arvestamist õppekava täitmiseks vastavalt kõrgkoolis kehtivatele VÕTA
regulatsioonidele.
4.6.3 VÕTA rakendamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale. VÕTA
tingimused ja korra kehtestab kõrgkooli nõukogu.
4.6.4 VÕTA puhul hinnatakse omandatud pädevuste vastavust
õppeaine/mooduli/õppekava õpiväljunditele, sõltumata nende omandamise kohast,
ajast ja vormist.
4.6.5 Õppekava täitmiseks võib kogu ulatuses arvestada väljaspool kõrgkooli sooritatud
õpingute tulemusi ja erialast töökogemust, välja arvatud lõputöö või kutse-, lõpumagistrieksam, mis tuleb kaitsta või sooritada kõrgkoolis.
4.6.6 Varasemate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama haridusastme lõputööd või
mujal sooritatud eksamit.
4.6.7 Erialast töökogemust või läbitud täienduskoolitust on võimalik arvestada, kui see on
seotud õppuri/eksterni õppekava või konkreetse õppeainega (eeldab vastavusainete
olemasolu kõrgkooli õppeainete seas). VÕTA taotluse hindamisel võib
õppurilt/eksternilt nõuda omandatu tõendamist.
5. ÕPINGUTE PIKENDAMINE, PEATAMINE JA LÕPETAMINE
5.1 Õpingute pikendamine
5.1.1 Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise
mahajäämuse likvideerimiseks võib üliõpilane taotleda 12 kuu ulatuses, kui
üliõpilane on jätnud sooritamata lõpu- ja magistrieksami või kaitsmata lõputöö.
5.1.2 Osakoormusega õppes õppinud üliõpilasel on õigus taotleda õpingute pikendamist
12 kuu ulatuses või osakoormusega õppes õpitud aja võrra korraga kuni õppeaastaks.
5.1.3 Kui pikendusajal õppiv üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele punktis 5.2.1
nimetatud põhjustel, siis tema pikendusaeg katkestatakse ning seda jätkatakse
üliõpilase avalduse alusel pärast akadeemilise puhkuse lõppemist.
5.1.4 Õpingute pikendamine vormistatakse õppeinfosüsteemis avalduse alusel
õppeprorektori käskkirjaga.
5.1.5 Õpingute pikendamise avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
5.2 Akadeemiline puhkus
5.2.1 Üliõpilasel on õigus saada kõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist
puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks:
5.2.1.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.1.2 aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta,
5.2.1.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
5.2.2 Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust:
5.2.2.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.2.2 aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta,
5.2.2.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni,
5.2.2.4 täisealisel õppuril, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti
kuni üks aasta.
5.2.3 Akadeemilise puhkuse minimaalne aeg on üks semester.
5.2.4 Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse vormikohase avalduse
esitamisel õppeinfosüsteemis ja see vormistatakse käskkirjaga. Avalduse esitamisega
kinnitab õppur, et ei oma kohustusi kõrgkooli ees (valvelaud, üliõpilaskodu ja
raamatukogu).
5.2.5 Akadeemilise puhkuse avaldust ei saa esitada tagasiulatuva kuupäevaga.
5.2.6 Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele enne poolsemestrit, siis ei loeta
vastav semester õpitud semestriks (ei lähe õppekava täitmise ja õppekoormuse
arvestusse). Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele peale poolsemestrit, siis
loetakse vastav semester õpitud semestriks (läheb õppekava täitmise ja
õppekoormuse arvestusse).
5.2.7 Akadeemilise puhkuse katkestamisel enne poolsemestri kuupäeva loetakse vastav
semester õpitud semestriks (läheb õppekava täitmise ja õppekoormuse arvestusse).
5.2.8 Akadeemilisele puhkusele võivad õppurid minna omal soovil alates teisest
semestrist. Avaldust saab esitada kuni 15. veebruarini kevadsemestril ja 15.
septembrini sügissemestril.
5.2.9 Tervislikel põhjustel lubatakse õppur akadeemilisele puhkusele igal ajal semestri
jooksul. Akadeemilise puhkuse taotlemisel tervislikel põhjustel peab õppur esitama
avalduse koos arstitõendiga, kus on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele
jäämiseks.
5.2.10 Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks lubatakse õppur
akadeemilisele puhkusele ükskõik millisel ajal õppeaasta jooksul.
5.2.10.1 Aja- või asendusteenistuse kohuse täitmiseks akadeemilisele puhkusele
jäämisel peab õppur esitama avalduse koos Kaitseressursside Ameti
väljastatud teatisega aja- või asendusteenistusse kutsumisest.
5.2.10.2 Lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel peab õppur esitama
avalduse koos lapse sünnitunnistusega.
5.2.11 Akadeemiline puhkus lõpeb automaatselt peale tähtaega. Juhul, kui õppur ei naase
õppetööle peale akadeemilise puhkuse lõppemist vormistab õppeosakond käskkirja
õppuri eksmatrikuleerimiseks õppetööle mitteilmumise tõttu.
5.2.12 Üliõpilastel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada semestri alguses
deklareeritud õppeaineid.
5.2.12.1 Akadeemiline puhkus ei vabasta deklareeritud õppeaine mittesooritamisest.
5.2.13 Akadeemiline puhkus ei vabasta õppekulude hüvitamisest.
5.2.14 Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel ja õppevõlgnevuste olemasolul on õppuril
võimalus koostöös õppetöö spetsialistiga koostada vajadusel individuaalne
õpinguplaan õppevõlgnevuste järele vastamiseks.
5.3 Eksmatrikuleerimine
5.3.1 Eksmatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonnast väljaarvamine
ja Eesti Hariduse Infosüsteemist kustutamine alljärgnevatel juhtudel:
5.3.1.1 õppeasutuse lõpetamine, õppekava täitmine ja diplomi/lõputunnistuse
väljastamine;
5.3.1.2 eksmatrikuleerimine kõrgharidusõppes:
5.3.1.2.1 edasijõudmatus:
5.3.1.2.1.1 muud põhjused;
5.3.1.2.1.2 osakoormuse nõude mittetäitmine;
5.3.1.2.2 muudel põhjustel;
5.3.1.2.3 omal soovil:
5.3.1.2.3.1 eriala sobimatus;
5.3.1.2.3.2 majanduslikud põhjused;
5.3.1.2.3.3 muud põhjused;
5.3.1.2.3.4 välismaale õppima suundumine;
5.3.1.2.4 õpingute mittealustamine;
5.3.1.2.5 õppe lõpukuupäeva möödumine;
5.3.1.2.6 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine;
5.3.1.2.7 õppetööle mitteilmumine;
5.3.1.3 väljaarvamine kutseõppes:
5.3.1.3.1 ebaväärikas käitumine;
5.3.1.3.2 kutseeksami või erialase lõpueksami mittesooritamine;
5.3.1.3.3 kinnipidamisasutusest vabanemine (vanglaõppes);
5.3.1.3.4 omal soovil:
5.3.1.3.4.1 Eestist lahkumise tõttu;
5.3.1.3.4.2 eriala sobimatus
5.3.1.3.4.3 majanduslikud põhjused;
5.3.1.3.4.4 muud põhjused;
5.3.1.3.4.5 perekondlikud põhjused;
5.3.1.3.4.6 riigisisene elukohavahetus;
5.3.1.3.4.7 tervislikud põhjused;
5.3.1.3.4.8 tööga seotud põhjused;
5.3.1.3.4.9 välismaale õppima suundumine;
5.3.1.3.5 õppekorraldusega seotud põhjused;
5.3.1.3.6 tööandjaga seotud põhjused (töökohapõhises õppes);
5.3.1.3.7 õpingute mittealustamine;
5.3.1.3.8 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine;
5.3.1.3.9 õppetööle mitteilmumine;
5.3.1.3.10 õppevõlgnevused.
5.3.2 Õppur eksmatrikuleeritakse tema soovil, kui ta esitab õppeinfosüsteemis
vormikohase avalduse.
5.3.3 Õppetöös mitteilmumise tõttu eksmatrikuleeritakse, välja arvatud akadeemilisel
puhkusel või välisriigi õpingutel viibiv õppur, kui ta pole mõjuva põhjuseta
õppetööle ilmunud (otsustatakse individuaalselt).
5.3.4 Kõrgkoolil on õigus eksmatrikuleerida õppur, kes on jätnud tähtajaks tasumata
õppeteenustasu (sealhulgas õppekulude osaline hüvitamine).
5.3.5 Kõrgkoolil on õigus eksmatrikuleerida õppur vääritu käitumise tõttu järgmistel
juhtudel:
5.3.5.1 õppetöös, sealhulgas hindamisel, abimaterjalide (elektroonilised,
paberkandjal jmt) kasutamisel, kui õppejõud/õpetaja ei ole andnud luba neid
kasutada;
5.3.5.2 õppetöös, sealhulgas hindamisel, informatsiooni lubamatul vahetamisel
(etteütlemine, mahakirjutamine jmt);
5.3.5.3 kellegi teise töö või selle osa esitamisel oma nime all või
refereerimisel/tsiteerimisel ilma nõuetekohase viitamiseta (plagiaat);
5.3.5.4 iseenda töö uuesti esitamisel, kui selle eest on juba EAP/EKAP-sid saadud;
5.3.5.5 teise õppurite eest hindamisel osalemisel või teisel isikul enda nimel
hindamisel osalemise võimaldamisel;
5.3.5.6 toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5.3.5.7 rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide ja eriala eetiliste normide
vastu;
5.3.5.8 kõrgkooli maine kahjustamisel;
5.3.5.9 valeandmete, võltsitud dokumentide vms esitamisel oma töödes, taotlustes
(sealhulgas VÕTA taotlus).
5.3.6 Õppuri vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerimise põhjendatuse otsustab
õppeprorektor struktuuriüksuse/õppetooli ning kutseõppe osakonna juhataja esildise
alusel.
5.3.7 Õppeprorektor kaasab vajadusel otsustusprotsessi üliõpilas- ja õpilasesinduse ning
teised kõrgkooli üksused/töörühmad/otsustuskogud.
5.3.8 Alternatiivina eksmatrikuleerimisele on õigus teha õppurile noomitus vääritu
käitumise eest.
5.3.9 Ettepanek õppuri vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerida või rakendada noomitust
esitatakse rektorile, eksmatrikuleerimine/noomitus vormistatakse rektori käskkirjaga.
5.3.10 Õppuri surma korral õppur eksmatrikuleeritakse surmatõendi alusel.
5.4 Õppekava lõpetamine ja lõpudokumentide väljastamine
5.4.1 Rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja kutseõppe lõpetamiseks ning vastavat
haridustaset tõendavate lõpudokumentide saamiseks peab õppur täitma õppekava
täies mahus. Kutseõppe õppekava õpiväljundite saavutatust hinnatakse
kutseeksamiga, mis võib toimuda ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole
kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga. Kutseeksami
ja lõpueksami korraldust reguleerib kehtiv juhend.
5.4.2 Lõpudokumentideks rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes on diplom ja
akadeemiline õiend koos ingliskeelse akadeemilise õiendiga (diploma supplement),
mis vormistatakse vastavalt määrusele diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja
vormid. Diplom kiitusega (cum laude) antakse vastavalt määrusele ühtne
hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise
tingimustega alljärgneval tingimustel:
5.4.2.1 üliõpilane on täitnud õppekava täies mahus;
5.4.2.2 üliõpilane kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami/magistrieksami hindele
„A“;
5.4.2.3 üliõpilase KKH on 4,60 või kõrgem.
5.4.3 Lõpudokumentideks kutseõppes on lõputunnistus ja hinneteleht, mis vormistatakse
vastavalt määrusele kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja
väljaandmise kord.
5.4.4 Isikule, kes on eksmatrikuleeritud lõpudokumendi saamise õiguseta, väljastatakse
arhiiviteatise taotlemisel õpisoorituste tõend.
6. ÕPPURITE NÕUSTAMINE, TUGISÜSTEEMID JA TAGASISIDE
KÜSITLEMINE
6.1 Õppuril on õigus pöörduda struktuuriüksuse/õppetooli-, kutseõppe-, õppeosakonna ja
teiste õppurite nõustamisega tegelevate üksuste ning töötajate (näiteks psühholoogid)
ja üliõpilas- ja õpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõustamist tekkinud
probleemide ning küsimuste korral.
6.2 Õppuril on õigus saada õpinõustamist, karjäärinõustamist, psühholoogilist
nõustamist.
6.3 Esimese kursuse üliõpilasi nõustavad kõrgkooli ja õppimisega seotud küsimustes
tuutorid (vastava ettevalmistuse saanud kõrgkooli üliõpilased).
6.4 Eesti keelest erineva emakeelega õppuritel on võimalik õppida vajadusepõhiselt
täiendavalt riigikeelt vastavalt kõrgkoolis kehtivale riigikeele õppe regulatsioonile.
6.5 Õppuritel on õigus taotleda õppelaenu, toetusi ja stipendiume vastavalt kehtivatele
õigusaktidele sh kõrgkooli-siseselt.
6.6 Õppetöö kvaliteedi tagamise eesmärgil küsitakse õppuritelt tagasisidet vastavalt
kõrgkooli tagasiside plaanile õppeainete, õppekorralduse jmt kohta.
6.7 Õppuritel on õigus ja kohustus anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi parandamiseks ja
saada informatsiooni nende tulemustest.
7. ÕPPETEGEVUSEGA SEOTUD OTSUSTE VAIDLUSTAMINE
7.1 Õppuril on õigus esitada põhjendatud apellatsioon õppetegevusega seotud otsuse või
toimingu kohta. Apellatsiooni esitamiseks tuleb pöörduda otsuse teinud isiku või
komisjoni poole otsuse tegemise päeva järgneva tööpäeva jooksul. Õppuri
apellatsioonile vastatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
7.1.1 Õppuri apellatsiooni kohta tehtud otsus protokollitakse toimingu teinud isiku või
komisjoni poolt.
7.2 Kui arutelu tulemusena ei ole õppur apellatsiooni otsusega rahul, võib ta esitada
kirjaliku vaide rektorile koos üksikasjaliku põhjendusega 30 päeva jooksul arvates
päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Õppur esitab
vaide e-posti teel aadressile info@ttk.ee või postiaadressile Kännu 67, 13418 Tallinn,
Eesti.
7.3 Vaides märgitakse:
7.3.1 kõrgkooli nimetus, kellele vaie on esitatud;
7.3.2 vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
7.3.3 vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
7.3.4 põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
7.3.5 vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;
7.3.6 vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega
toimu kohtumenetlust;
7.3.7 vaidele lisatud dokumentide loetelu.
7.4 Kõrgkool toetab õppurit vaide koostamisel. Vaide koostamisel pöördub õppur
õppeosakonna juhataja poole.
7.5 Õppuri kirjalik vaie lahendatakse vastavalt kõrgkoolis kehtivale asjaajamiskorrale.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1 ÕKE ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.
8.2 ÕKE-t muudetakse vastavalt vajadusele, ÕKE läbivaatamine kaasajastamise
eesmärgil toimub vähemalt iga kahe aasta järel.
8.3 ÕKE muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli liikmeskonnal ja
struktuuriüksustel.
8.4 ÕKE-s reguleerimata küsimustes langetab otsuseid õppeprorektor.
8.5 Osakoormusel võivad õppida üliõpilased, kes on immatrikuleeritud alates
2019/2020. õppeaastast.
8.6 Õppekorralduseeskiri jõustub alates 2024/2025. õa.