Õppekava statuut

Õppekava statuut

• Magistriõppe õppekava vorm
• Rakenduskõrghariduse õppekava vorm
• Kutseõppe õppekava vorm
• Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava vorm

Outcome Based Curriculum Statute of Tallinn Health Care College

KINNITATUD 
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu 
24.09.2024.a otsusega nr 3.1 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekava statuut 
Statuut kehtestatakse lähtudes Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärusest ja see on kooskõlas 
kõrgharidusseadusega (KHaS), kõrgharidusstandardiga ja EHISe põhimäärusega. Kutsehariduse 
õppekavade korral lähtutakse kutseõppeasutuse seadusest (KutÕS), kutseharidusstandardist ja 
kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide 
nõuete ja dokumentide pidamise korrast.
 
I Üldsätted 
1. Statuut reguleerib magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe nõudeid õppekavale ning 
õppekava avamist, hoidmist, muutmist, arendamist ja sulgemist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 
(edaspidi kõrgkool). 
2. Magistriõppe õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, 
õpiväljundid, õppe nominaalkestvuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja 
mahu ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise 
tingimused (KHaS). 
3. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava 
õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, 
õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja tingimused, 
spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (KHaS). 
4. Kutseõppe õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille 
koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis toodud nõuetest ja kutsestandardist. 
Erandjuhtudel toetub õppekava kutsestandardi asemel tööandjate kirjalikule toetusele. 
Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase ning võtmepädevuste õppe eesmärgid 
ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute 
alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja 
hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning 
spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe 
käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.
5. Kõrgkooli õppekavad kuuluvad õppevaldkonda tervis ja heaolu, õppesuunda tervis või heaolu. 
Kõrgharidusõppe õppekavad kuuluvad õppekavagruppidesse tervishoid või meditsiin. Kutseõppe 
õppekavad kuuluvad tervise ja heaolu õppevaldkonda. 
6. Statuudis kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes: 
6.1. Õpiväljund on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on 
kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul tasemel. 
6.2. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik. Moodul koondab kõrghariduses õppeained
ja kutseõppes teemad eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest/teemast. Mooduli 
maht on kõrghariduses täisarv ainepunktides ja kutseõppes täisarv arvestuspunktides.
6.3. Õppeaine on kõrghariduses kasutatav konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat 
ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum. Õppeaine maht on 
täisarv ainepunktides. 
6.4. Teema on kutseõppes kasutatav mooduli liigendamise ühik, mille maht on arvestuspunktides. 
Mooduli teemad on sidusad moodulite õpiväljunditega.
6.5. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, 
praktikum/praktiline töö, simulatsioonõpe, laboratoorne töö, individuaaltund või muul määratud 
viisil toimuv õppetöö, mille eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi. Kontaktõpe toimub 
virtuaalses või füüsilises õpikeskkonnas, milles osalevad nii õppur kui akadeemiline töötaja või 
juhendaja.
6.6. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud 
õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas või põhjendatud juhtudel 
simulatsioonikeskkonnas kõrgkooli- ja/või praktikabaasipoolse juhendaja (mentori) 
juhendamisel või mõnes muus vormis. 
6.7. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt 
vastavalt õppejõu/õpetaja antud ülesannetele. 
6.8. Valikaine on õppekava eesmärgist lähtuvalt üliõpilase poolt valitav õpitava valdkonnaga 
seotud õppeaine. Valiku võib teha oma õppekava valikainetest või kõrgkooli mõne teise 
õppekava valik- või kohustuslike ainete vahel. Täpsemad valikuvõimalused on sätestatud 
õppekavas. 
6.9. Valikõpingu mooduliga kutseõppes määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad 
kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad võtmepädevuste ja
läbitavate kompetentside/üldoskuste omandamist. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid 
kõrgkooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kõrgkooli 
õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

II Õppekava struktuur
Magistriõpe 
7. Magistriõppe õppekava sisulise liigenduse ühik on moodul.
8. Magistriõppe õppekava koosneb üldandmetest, moodulitest (koos mahu, eesmärgi ja 
väljunditega), õppeainetest (koos mahuga) ja valikainetest (koos mahuga). Vaata statuudi lisa 1.
9. Õppekava lisaandmed on õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta, semester ja hindamine) ja info 
õppeainete osas (vt ka punkt 76).
10. Aineprogrammi kohustuslikud osad on õppemeetodid, iseseisev töö, hindamine (meetodid ja 
kriteeriumid), kirjandus.
11. Magistriõppe nominaalkestus on 1,5 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 90 kuni 120 
EAP.
12. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). 
Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 
60 EAP ja semestri maht 30 EAP. 
13. Magistriõppes nähakse ette praktika, mis on vajalik õpiväljundite saavutamiseks ja mille maht 
määratakse õppekavas. 
14. Magistriõppes moodustab magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti. 

Rakenduskõrgharidusõpe
15. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava sisulise liigenduse ühik on moodul. 
16. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava koosneb üldandmetest, moodulitest (koos mahu, eesmärgi 
ja väljunditega), õppeainetest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega) ja valikainetest (koos 
mahuga). Vaata statuudi lisa 2.
17. Õppekava lisaandmed on õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta, semester ja hindamine) ja info 
valikainete osas (vt ka punkt 76). 
18. Aineprogrammi kohustuslikud osad on õppetöö sisu kirjeldus (sh eeldusained, õppeaines 
käsitletavad teemad ja nendeks ette nähtud tundide arv, e-õppes osalemise tingimused), iseseisva
töö kirjeldus ja nõuded, kohustuslik kirjandus, õppemeetodid, hindamine (meetodid ja 
kriteeriumid). 
19. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 
180 kuni 270 EAP. 
20. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). 
Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 
60 EAP ja semestri maht 30 EAP. 
21. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 
protsenti. 
22. Vastavalt Euroopa Liidu direktiividele on õe õppekavas praktikat vähemalt 90 EAP ja 
ämmaemanda õppekavas vähemalt 110 EAP. 
23. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust 
vähemalt 5 EAP. 

Kutseõpe 
24. Kutseõppe õppekavad on neljanda või viienda taseme, esmaõppe või jätkuõppe õppekavad. 
Õppevormid fikseeritakse õppekavas (vaata statuudi lisa 3) ja selle juurde kuuluvas 
rakenduskavas.
25. Kutseõppe õppekava koosneb üldandmetest ning moodulitest, mis on õppekava terviklik sisuühik 
ja milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
26. Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. 
27. Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud 
õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.
28. Valikmoodulite maht pooleaastases õppekavas on kuni 4-5 EKAP, üheaastases õppekavas 9-10 
EKAP, kaheaastases õppekavas 20-21 EKAP.
29. Rakenduskava kohustuslikud osad: rakenduskava kood või nimetus ja liik; õppevorm;
vastuvõtuaasta; sihtrühm; õpetajad; õpetav struktuuriüksus; mooduli liik, maht 
(arvestuspunktides), nimetus, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid; teemade nimetus, mahu 
jaotus, seos õpiväljunditega ja hindamisviis ning muud õppeinfosüsteemis kirjeldatud 
rakenduskava väljad vastavalt vajadusele. Rakenduskava koostatakse Tahvlis õppekava iga 
mooduli kohta ja kinnitatud rakenduskavade asukoha otselink kuvatakse kõrgkooli kodulehel (vt 
ka VI peatükk).
29.1. Õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta ja hindamine) kirjeldatakse Tahvli 
rakenduskavas.
30. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP). Üks 
arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskus te omandamisel. Õppetöö maht 
õppeaastas on 60 arvestuspunkti. 
31. Iseseisev töö moodustab statsionaarse õppevormi puhul vähem kui poole õppekavajärgsest 
õpingute mahust ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle poole õppekavajärgsest õpingute 
mahust.
32. Kutseõppe koolipõhise õppevormi puhul moodustavad praktiline töö ja praktika vähemalt 50% 
õppekava mahust ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.
33. Kutseõppe töökohapõhise õppevormi puhul moodustab praktika töökohal vähemalt 2/3 õppekava 
mahust.

III Õppekava avamine 
34. Kõrgkoolil on õigus avada rakenduskõrgharidusõppe õppekava tervishoiu või meditsiini 
õppekavagrupis, milles kõrgkoolile on antud õppeõigus. Uue õppekavagrupi ja magistriõppe 
õppekava avamist taotleb kõrgkool vastavalt kõrgharidusseadusele.
35. Kõrgkoolil on õigus avada kutseõppe õppekava tervise ja heaolu õppevaldkonda kuuluvates 
õppekavarühmades (ISCED-F 2013). 
36. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava avamise eelduseks on vähemalt magistrikraadi omava, 
lektori kvalifikatsiooninõuetele vastava õppekava juhi töötamine kõrgkoolis vähemalt 0,7 
ametikohaga ja 5-aastase töölepinguga. 
37. Magistriõppe õppekava avamise eelduseks on õppekava suunal vähemalt doktorikraadi omavate, 
kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppejõudude töötamine kõrgkoolis summaarselt vähemalt 1,0 
ametikohaga, õppekava suunal doktorikraadi omava õppekava juhi töötamine kõrgkoolis 
vähemalt 0,7 ametikohaga ja 5-aastase töölepinguga. Spetsialiseerumise avamise eelduseks, kus 
spetsialiseerumise valdkond erineb õppekava juhi valdkonnast, on mooduli juhi 
kvalifikatsiooniks doktorikraad.
38. Kutseõppe õppekava avamise aluseks on kutsestandardi olemasolu ja/või sotsiaalpartnerite 
kirjalikult väljendatud ja tõendatud vajadus. 
39. Õppekava avamise algatab kõrgkool. 
40. Õppekava avamise eelduseks on selgelt põhjendatud vajadus õppekava alusel koolitatavate 
spetsialistide järele ning piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid.
41. Õppekava avamiseks kutseõppes esitab üksuse juhataja enne õppekava loomist digitaalselt 
allkirjastatud õppekava avamise vajalikkuse põhjenduse taotlusvormi (sh ideekavandi kirjeldus) 
Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse õppekavakomisjonile. 
42. Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile/kutseharidusstandardile vastavad 
õppekavad, mis on heaks kiidetud rakenduskõrgkooli nõukogus ning saadetud/kantud EHIS-esse.
43. Kutseõppe õppekava avamisel esitatakse kõrgkooli nõukogule järgmised dokumendid:
43.1. õppekava koondfail;
43.2. moodulite rakenduskava;
43.3. õppekava moodulite õpiväljundite ja kutseharidusstandardi õpiväljundite vastavustabel 
vastavalt kutseõppe liigile;
43.4. kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuete ja õppekava põhiõpingute moodulite 
õpiväljundite vastavustabel;
43.5. õppekava avamise vajalikkuse põhjendus ning õppekava taseme ja mahu kirjeldus, koos 
viidetega tööturu vajadusele, piirkondlikule arengule, võimalikule seosele olemasolevate 
kutsestandardite ja õppekavadega ning õppekaval õppivate õpilaste ja sihtrühmade prognoosile 
ning muule sarnasele;
43.6. sotsiaalpartnerite toetuskirjad, kui õppekava koostamise aluseks ei ole kutsestandard.
44. Kõrghariduse õppekava avamisel esitatakse kõrgkooli nõukogule järgmised dokumendid:
44.1. õppekava koondfail;
44.2. õppekava õpiväljundite ja kõrgharidusstandardis kirjeldatud vastava kõrgharidustaseme 
astme õpiväljundite võrdlus;
44.3. õppekava vertikaalse ja horisontaalse sidususe analüüs;
44.4. õppejõudude nimekiri ja kvalifikatsioonid, kes õppekaval õpetama hakkavad;
44.5. õppekava avamise põhjendus.
45. Kõrgkooli nõukogule esitatavate dokumentide korrektse vormistuse ja sisu eest vastutab 
dokumentide esitaja.
46. Õppekava kiidab heaks õppekava nõukogu ja seejärel kõrgkooli nõukogu õppekava haldava 
üksuse ettepanekul. Uue õppekava loomisel kiidab õppekava heaks õppekava töögrupp, kui 
eelnevalt ei ole moodustatud õppekava nõukogu.
47. Õppekava ja selle lisad kinnitatakse kõrgkooli rektori käskkirjaga.
48. Õppekava avamisel esitatakse kõrgkooli nõukogule dokumendid vähemalt seitse kuud enne 
vastuvõtu väljakuulutamist või õppekava planeeritavat rakendamist.
49. Õppekavade puhul, milles taotletakse ka õppeõigust, juhindutakse tähtaegadest ja nõuetest, mis 
on seatud kõrgharidusseaduses.

IV Nõuded õppekavale
50. Õppetöö kvaliteedi tagamisel juhindutakse Kõrgharidusseadusest, Kõrgharidusstandardist,
Kutseharidusstandardist, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditest ja suunistest,
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikust, kõrgkooli arengukavast ning kvaliteedinõuetest.
51. Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval õpetavad 100% õppeainete mahust vähemalt 
kõrgharidusega vastavas õppevaldkonnas, arendustööl aktiivsed ja vastava kvalifikatsiooniga 
õppejõud. 
52. Magistriõppe õppekaval õpetavad 100% õppeainete mahust vähemalt magistrikraadiga vastavas 
õppevaldkonnas, arendustööl aktiivsed ja vastava kvalifikatsiooniga õppejõud. 
53. Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on 
kõrgharidus ja erialase töö kogemus ning stažeerivad vähemalt üks kord viie aasta jooksul. 
54. Õppetöö kvaliteedi tagamiseks kõrgkool:
54.1. loob parimad võimalikud tingimused õppimiseks ja õpetamiseks ning arendab pidevalt 
õppe- ja töökeskkonda;
54.2. ajakohastab õppemeetodeid ja -vahendeid, koostab eesti-/ingliskeelseid õppematerjale
ning varustab raamatukogu õppe- ja teaduskirjandusega; 
54.3. tagab võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude/kutseõppe õpetajate 
rakendamise õppeprotsessis ja nende järjepideva täienduskoolituse edendamise; 
54.4. tagab õppekavade süsteemse ja järjepideva arendamise; 
54.5. tagab õppeprotsessi tugiteenuste (sh õppejõudude/kutseõppe õpetajate nõustamise, 
õppeinfosüsteemi, üliõpilaste/õpilaste nõustamise, praktikakorralduse jms) arendamise; 
54.6. hangib üliõpilastelt, õpilastelt, lõpetajatelt, tööandjatelt ning teistelt siht- ja 
sidusrühmadelt regulaarselt tagasisidet, analüüsib seda ja integreerib tulemused 
õppekavaarendusse;
54.7. arendab üliõpilaste/õpilaste ja õppejõudude/kutseõppe õpetajate rahvusvahelise 
koostöö, virtuaalmobiilsuse ja välisprojektide kaudu õppetegevuse rahvusvahelist 
dimensiooni;
54.8. tagab teadus-, arendus- ja loometegevuste süstemaatilise arenduse ja tugiteenused, mis 
toetavad õppetegevuse läbiviimist kõrgkoolis.

V Õppekava hoidmine ja muutmine
55. Õppekavade registreerimise, õppekavades tehtavate muudatuste jms üle peab arvestust 
õppekvaliteedijuht.
56. Iga kõrgharidusõppe õppekava või ühe eriala õppekavade juurde ja kutseõppe õppekavarühmade 
või ühe kutseala õppekava juurde moodustatakse õppekava nõukogu, mille ülesanneteks on: 
56.1. anda hinnang õppekavale, tuginedes õppekava analüüsi(de)le; 
56.2. anda hinnang üliõpilaste, vilistlaste, tööandjate tagasisideküsitluse tulemustele; 
56.3. teha ettepanekuid õppekava arendamiseks: 
56.3.1. anda hinnang õppekeskkonna vastavusele õppekava eesmärkidele ning teha vajadusel 
ettepanekuid kõrgkooli nõukogule õppekeskkonna arendamiseks;
56.3.2. anda hinnang õppekava akadeemilise personali piisavusele ja jätkusuutlikkusele; 
56.3.3.teha ettepanekuid õppekava ajakohastamiseks, spetsialistide kaasamiseks õppetöösse 
ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
56.3.4. osaleda õppekava kvaliteedihindamise protsessis. 
57. Õppekava nõukogu soovituslik koosseis on järgmine: 
57.1. õppekava kutseala õppejõud;
57.2. kõrgkooli töötaja; 
57.3. tööandja(d); 
57.4. vilistlane(sed); 
57.5. üliõpilaste/õpilaste esindaja(d); 
57.6. rahvusvaheline ekspert (v.a. kutseõpe). 
58. Õppekava nõukogu moodustatakse üksuse juhataja ettepanekul kõrgkooli nõukogu otsusega kuni 
kolmeks aastaks.
59. Õppekava nõukogu tööd korraldab üldjuhul õppekava juht (juhid)/kutseõppe osakonna juhataja, 
nõukogu tööd juhib üksuse juhataja. 
60. Õppekava nõukogu tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aastas.
61. Õppekava nõukogu koosolekud protokollitakse ja registreeritakse dokumendihaldussüsteemis 
(sarja 5-18 Õppekavade nõukogu protokollid ja otsused).
62. Õppekava muudatuseks loetakse muudatust, mis tehakse EHISesse esitatud versioonis, milles 
esitatakse muudetud õppekava koondfail. Sõltuvalt muudatusest uuendatakse ka muud õppekava 
dokumendid.
63. Juhul, kui EHISes varasemalt registreeritud õppekava on ulatuslikult muudetud, tuleb lisaks 
õppekava koondfailile esitada kutseõppes käesoleva statuudi punktides 43.2-43.6 ja 
kõrghariduses punktis 44.2-44.5 toodud dokumendid koos uuendamiste põhjuste ja tehtud 
muudatuste lühikirjeldusega õppekava seletuskirjas/kaaskirjas. 
63.1. Ulatuslike muudatustega uuendatud õppekava saab EHISes uue koodi. Ulatuslike 
muudatuste korral, mil õppekava saab uue koodi, siis tuleks ajalises raamistikus lähtuda 
käesoleva statuudi punktile 48.
64. Õppekava muudatuse algatab õppestruktuuri üksuse või õppekava juht.
65. Õppekava uue versiooni kiidab heaks õppekava nõukogu ja seejärel kõrgkooli nõukogu õppekava 
haldava üksuse ettepanekul.
66. Õppekava ja lisatud dokumendid kinnitatakse kõrgkooli rektori käskkirjaga.
67. Kui muudatus puudutab teisi kõrgkooli õppekavasid ja/või üksusi, kooskõlastatakse muudatus 
vastava(te) üksus(te) juhataja(te)ga.
68. Kõrghariduse õppekava uue versiooni ning kutseõppe uuendatud või muudetud õppekava esitab 
üksuse juhataja kõrgkooli nõukogule 1. maiks või 1. oktoobriks.
69. Kõrghariduse õppekava uue versiooni lisaandmed esitab õppekava juht õppeosakonda peale 
õppekava heakskiitmist kõrgkooli nõukogus, õppeosakond kannab õppekava ja selle lisaandmed 
Tahvlisse hiljemalt 1. juuniks või vähemalt 3 kuud enne õppetöö algust.
70. Õppeosakond kannab kinnitatud kutseõppe õppekava Tahvlisse ja saadab/kannab nõutud 
dokumendi(d) EHISesse hiljemalt 1. juuniks või vähemalt 3 kuud enne õppetöö algust.

 
VI Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava
71. Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava esitab üksuse juhataja õppekava avamisel vastavalt 
statuudi punktile 48 või õppekava uuendamise/muutmise korral vastavalt statuudi punktile 68. 
Kehtiva õppekava moodulite rakenduskava esitatakse kõrgkooli nõukogule kooskõlastamiseks 
sügissemestril algava õppe korral hiljemalt märtsi nõukoguks ja kevadsemestril algava õppe 
korral hiljemalt septembri nõukoguks. Rakenduskava dokument trükitakse Tahvli süsteemist 
vastavalt süsteemi poolt ette antud formaadis. 
71.1. Õppekava avamisel või õppekava uuendamisel/muutmisel esitatakse ja kinnitatakse 
moodulite rakenduskava kõrgkooli nõukogus. 
71.2. Kehtiva õppekava moodulite rakenduskava kinnitamiseks kopeerib üksuse juhataja 
või tema poolt määratud isik Tahvlis rakenduskava uueks sihtgrupi vastuvõtuks või 
individuaalseks rakenduskavaks. Rakenduskava kinnitatakse õppeprorektori käskkirjaga, 
kooskõlastades selle eelnevalt kõrgkooli nõukoguga elektroonselt või korralisel kõrgkooli 
nõukogu istungil vastavalt kõrgkooli nõukogu kodukorrale.
72. Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava muudetakse vastavalt vajadusele, säilitades 
vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele.
73. Rakenduskavade õigeaegse vormistamise ja avalikustamise eest vastutab üksuse juhataja.

VII Õppekava arendus 
74. Juhul, kui kõrghariduse õppekavasse muudatusi ei planeerita ja lisaandmetes on tehtud muudatusi 
võrreldes varasema aastaga, esitab üksuse juhataja või õppekava juht järgneva õppeaasta 
õppekava lisaandmed õppeosakonda 15. veebruariks või 15. septembriks.
74.1. Õppeosakond kannab õppekava lisaandmed Tahvlisse või kopeerib eelmise aasta 
Tahvli õppekava versiooni uueks vastuvõtuks hiljemalt 15. märtsiks või 15. oktoobriks.
74.2. Tunniplaani täpsustav andmefail (õppeained ja nende omavaheline lõiming, 
õppejõudude koormused, ruuminõuded (veebis, simulatsioonikeskuses jms), 
arvestuse/eksami vorm (suuline, kirjalik jms) ning regionaalsete rühmade puhul tundide 
toimumise asukoht) tuleb esitada õppetööjuhile sügissemestri planeerimiseks 15. märtsiks ja 
kevadsemestri planeerimiseks 15. oktoobriks.
74.3. Õppejõud broneerivad järgmiseks õppeaastaks oma teadaolevad sündmused 
(koolitused/õpingud, lähetused, puhkused, vaba semester, koosolekud, teise töökoha graafik 
jms) Tahvli tunniplaanis hiljemalt 1. aprilliks.
75. Kõrghariduse õppekava lisaandmed on:
75.1. Õppekava moodulites olevate õppeainete ajaline jaotus (õppeaasta, semester, 
hindamine).
75.2. Kõrghariduses valikained koos eesmärkide, õpiväljundite ja ajalise jaotusega 
(õppeaasta, semester).
75.3. Magistriõppes lisaks õppeained koos eesmärkide ja õpiväljunditega. 
76. Aineprogrammi kohustuslikud osad (vt p 10 ja 18 ning muud õppekorralduseeskirjas kirjeldatud 
väljad) täidab Tahvlis aine õppejõud või vastutav õppejõud vastavalt õppekorralduseeskirjas 
toodud tähtaegadele.
77. Juhul, kui kutseõppe õppekavasse muudatusi ei planeerita, siis üksuse juhataja või tema poolt 
määratud isik kopeerib rakenduskava Tahvlis uueks vastuvõtuks vastavalt punktile 71.
77.1. Tunniplaani täpsustav andmefail (teemade nimetused ja nende omavaheline lõiming, 
mahud ning õpetajad, ruuminõuded (veebis, simulatsioonikeskuses jms), arvestuse/eksami 
vorm (suuline, kirjalik jms)) tuleb esitada õppetööjuhile sügissemestri planeerimiseks 15. 
märtsiks ja kevadsemestri planeerimiseks 15. oktoobriks. 
77.2. Kutseõppe õpetajad broneerivad järgmiseks õppeaastaks oma teadaolevad sündmused 
(koolitused/õpingud, lähetused, puhkused, vaba semester, koosolekud, teise töökoha graafik 
jms) Tahvli tunniplaanis hiljemalt 1. aprilliks.

VIII Õppekava sulgemine 
78. Algatus õppekava sulgemiseks tuleb kõrgkoolilt või vastava haldusala ministeeriumilt. 
79. Õppekava sulgemise otsustab kõrgkooli nõukogu õppekava haldava üksuse juhataja ettepanekul. 
Otsuse alusel tehakse õppekava sulgemise taotlus EHISes.
80. Õppekava sulgemisel tagab kõrgkool koostöös haldusala ministeeriumiga üliõpilastele/õpilastele 
võimaluse jätkata õpinguid samas või teises kõrgkoolis samal või lähedasel õppekaval.
IX Rakendussätted 
81. Käesolev statuut jõustub selle vastuvõtmise hetkest. 
82. Kui käesolev statuut on vastuolus teiste õppekavade avamist, kinnitamist, muutmist või sulgemist 
käsitlevate Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dokumentidega, kehtivad käesolevas dokumendis 
sätestatud põhimõtted.