Käimasolevad rakendusuuringud
Hetkel toimuvad rakendusuuringud
| Rakendusuuringu NIMETUS | Periood | Vastutav uurija | Uuringu eesmärk |
|---|---|---|---|
| Mäng alushariduse õpetajate ja laste tegevusterapeutide tööpraktikas Eestis, Soomes ja Taanis | 2026 | Grete Eiche (Tervisehariduse keskus) | Rakendusuuringu eesmärk on uurida, kuidas Eesti, Soome ja Taani alushariduse õpetajad ning laste tegevusterapeudid mõistavad ja tajuvad mängu kui iseseisvat tegevust oma professionaalses praktikas - kas mängu nähakse väärtusliku tegevusena eraldiseisvalt või peamiselt vahendina õppe- ja teraapiategevuste läbiviimiseks. |
| Üliõpilaste arusaamad tehisintellekti kasutamisest ja selle mõjust akadeemilisele kirjutamisele Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis | 2025 - 2029 | Kateriina Rannula (Elukestva õppe keskus) | |
| Tehisaru rakendamine kõrgharidusõppes - akadeemilise eetika väljakutsete lahendusvõimalused | 2025 - 2029 | Maigi Lepik (Elukestva õppe keskus) | Eesmärgiks on analüüsida rakenduskõrgkoolide õppejõudude teadlikkust ja valmisolekut õpetada akadeemilise eetika põhimõtteid tehisaru ajastul ning uurida, millisel viisil nad valmistavad tudengeid ette tehisaru kasutamisega seotud eetilisteks väljakutseteks. Põhifookuses on eetiliste põhimõtete edendamine, väärkäitumise ennetamine ja moraalse kompetentsi arendamine professionaalse arengu raames uute tehnoloogiate kontekstis. |
| Tervishoiutöötajate tööelu kvaliteedi ja tervise toetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas: tehno-eustressi ja tehno-distressi tasakaalustamise raamistik | 2025 - 2029 | Epp Reedik (Tervisehariduse keskus) | Uuringu eesmärk on parandada tervishoiutöötajate tööelu kvaliteeti tehnoloogiarikkas keskkonnas, selgitades välja ning hinnates tehno-distressi ja tehno-eustressi tekitavaid tegureid. Projekti raames valmib tasakaalustav raamistik, mis aitab vähendada tehno-distressi ja suurendada tehno-eustressi kogemust, toetades sellega tervishoiutöötajate heaolu ja positiivset tehnoloogiakogemust. |
| Metoodika väljatöötamine nägemissüsteemi kohanemise hindamiseks laiendatud reaalsuses | 2025 - 2029 | Dagni Räppo (Meditsiinitehnilise hariduse keskus) | Uuringu eesmärgiks on kombineerida objektiivseid mõõtmisi psühhofüüsikaliste testide ja subjektiivsete sümptomiküsimustikega, et mõista nägemise kohanemist XR-keskkondadega. |
| Eakate toimetulek optomeetria, farmaatsia, suuhügieeni ja proteesihoolduse ning toitumise valdkondades – uuring Eesti hooldekodudes | 2025 - 2030 | Lilian Ruuben (Meditsiinitehnilise hariduse keskus) | Uuringu eesmärgiks on teada saada ja kaardistada hetkeolukord Eesti hooldekodudes, keskendudes elanike suuhügieenile ja hambaproteeside korrasolekule, nägemisvõime langusest põhjustatud käitumuslikele muutustele ja nägemisteravust korrigeerivate vahendite hooldusele, ravimite kasutamisele ja ravisoostumusele ning neid mõjutavatele teguritele, et tuua välja võimalused eakate elukvaliteedi parendamiseks ning luua abistavad juhendid ja täiendavad lahendused hooldekodu personalile; kasutamise optimeerimise, elukvaliteedi tõusu ning võimalike täiendavate terviseriskide maandamise kaudu. |
| Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt pakutud tervishoiusuuna valikained läbinud noorte õpikogemused ja kasu elukestva õppe kontekstis | 2025 - 2028 | Siret Piirsalu (Elukestva õppe keskus) | Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas tervishoiusuuna valikaine läbimine saab gümnaasiumiõpilast tema arengus kõige paremini toetada. Uurimistöö tulemused aitavad välja selgitada gümnasistide rahulolu tervishoiusuuna valikainetega ning millise tõuke on tervishoiusuuna valikaine läbinud noorele andnud õpingute jooksul omandatud teadmised, oskused ja hoiakud tervishoiu, meditsiini või nendega lähedastel erialadel õppimiseks. Saadud ülevaadet on võimalik kasutada gümnaasiumiõpilastele tervishoiusuuna valikainete tegevuste planeerimisel. |
| Eetilised väljakutsed magistritöö kirjutamisel: terviseteaduste magistrantide vaatekohad | 2025 - 2028 | Jekaterina Šteinmiller (Õenduse õppetool) | Rakendusuuringu eesmärk on arendada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistrantide teadmisi ja oskusi uurimistöö eetiliseks ja iseseisvaks läbiviimiseks ning täiustada Teadusmetodoloogia õppeaine uurimiseetika õpet. |
| Patsientide holistilise toetamise võimalused interprofessionaalses koostöös õendushaigla näitel | 2025 - 2029 | Ülle Ernits | Projekti eesmärgiks on töötada välja mudel õdede, tervishoiu sotsiaaltöötajate ja hingehoidjate interprofessionaalsete koostööpraktikate rakendamiseks patsientide spirituaalsete vajaduste kontekstis. |
| Õendusüliõpilaste kutseidentiteedi kujundamine terviseteadliku elustiili kontekstis | 2024 - 2029 | Marelle Grünthal-Drell (Õenduse õppetool) | Õendusõpe peab ette valmistama spetsialiste, kes suudavad toime tulla stressirohke tööga. Lisaks oma rollile patsientide tervise edendajatena peavad õendusüliõpilased mõistma ka iseenda tervislike eluviiside olulisust. Projekti eesmärk on luua terviseteadlikku elustiili hõlmava kutseidentiteedi kujundamist toetav õppemudel õendusüliõpilastele. Selleks analüüsitakse õendusüliõpilaste õppekavasid rahvusvaheliselt ning koostatakse uuring kaasates õendusüliõpilaste ja õppejõudude seisukohti. |
| Õe õppekava arendamise raamistiku loomine üliõpilaste patsiendiohutusalaste kompetentside (hoiakute, teadmiste ja oskuste) kujundamiseks | 2024 - 2026 | Jaana Sepp (Õenduse õppetool) | Uuringu eesmärk on hinnata Eesti õe õppekava üliõpilaste patsiendiohutuse alaseid hoiakuid ja teadmisi, võrreldes neid rahvusvaheliste standarditega. Uuringu tulemuste põhjal koostatakse soovitused õppekava arendamiseks, et aidata kaasa üliõpilaste ettevalmistusele tänapäevaste patsiendiohutuse standardite rakendamiseks. |
| Eesti õdede professionaalne elukvaliteet ja toimetulekumehhanismid palliatiivravi osutamisel haigla keskkonnas | 2024 - 2028 | Marianne Annion (Õenduse õppetool) | Uuringu eesmärgiks on kirjeldada Eesti õdede poolt kasutatavaid toimetulekustrateegiaid ja professionaalset elukvaliteeti ning hinnata nendevahelisi seoseid palliatiivhooldustöös. |
| Õenduse ajaloolise pärandi kasutamisvõimalusi tervise humanitaarkäsituse kontekstis | 2023 – 2026 | Merle Talvik (Õenduse õppetool) | Rakendusuuringu eesmärgiks on analüüsida ja mõtestada õenduse ajaloolise pärandi kasutamisvõimalusi tervise humanitaarkäsituse kontekstis (ühiskondlikud mõjutused, meedia ja kommunikatsiooni võimalused, elustiililised pürgimused). |
| Ohutuskultuuri juhtimise erinevate aspektide eristamine – strateegiline juhtimise lähenemisviis tervishoiuorganisatsiooni patsientide ja töötajate ohutuseks | 2023 – 2027 | Ljudmilla Linnik (Õenduse õppetool) | Teadustöö raames kavandatakse ohutuskultuuri juhtimisraamistiku loomist tipp- ja keskastme õendusjuhtidele ning õdedele. Selle eesmärgi saavutamiseks kogutakse andmeid statsionaarsetest osakondadest üle Eesti erinevatest piirkondadest (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti) ning neid analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uurimismeetodite abil. Saadud tulemused on oluliseks toeks õdede ja patsientide ohutuse tagamisel ning aitavad kaasa tervishoiuteenuse kvaliteedi paranemisele. |
| Tehnoloogiarikkas õpikeskkonnas õppimine ja õpetamine õe õppekavas | 2023 – 2028 | Siiri Maasen (Õenduse õppetool) | Projekti eesmärk on luua tervishoiutöötajate mõtestatud õppimise tunnuste integreeriv ülevaade tervishoiu haridustavade valguses. |
| Doulade ja ämmaemandate haridus, rollijaotus ning ootused üksteisele läbi elukaare. | 2022 – 2026 | Kaire Sildver (Tervisehariduse keskus) | Uuringu eesmärk on välja selgitada sünnidoulade kohustused ja õigused ning luua doulade kutsestandard, mis reguleeriks antud eriala kutset, rolli ning pädevust läbi elukaare. |
| Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemandusüliõpilaste professionaalse empaatia kujunemine- kvaasi-eksperimentaaluuring Jeffersoni Empaatia Skaala alusel ja alauuring Eesti ämmaemandate empaatiat mõjutavate tegurite läbilõikeuuring Midwifery Empathy Scale (MES) alusel | 2022 – 2026 | Marika Merits (Tervisehariduse keskus) | Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas sihitatud ja sekkumisega empaatia õpetamine bakalaureuse astmel tervishoiu erialal õppivate üliõpilaste seas tõstab empaatia kasvu. Uuringu sihtrühmadeks 2. aasta üliõpilased, kus üks rühm saab tavapärast õpet ning teine sekkumisega empaatia-alast õpet. |
| 2. tüüpi diabeediga korral esinevad kognitiivsed häired, depressiooni sümptomid, aju raphe tuumade muutused ja seosed tüsistustega ning psühhosotsiaalsete probleemidega | 2022 – 2026 | Maarja Randväli (Õenduse õppetool) | |
| Pereõdede kogemused üleminekueas patsiendi nõustamisest | 2022 – 2026 | Marelle Grünthal-Drell (Õenduse õppetool) | Uurimistöö eesmärk on kirjeldada pereõdede kogemusi üleminekueas patsiendi nõustamisest. Uuringutulemused on vajalikud patsiendikesksuse toetamiseks ja esmatasandi tervishoiu teenuste kvaliteedi parendamiseks. Mida teadlikum on tulevane tervishoiutöötaja inimese tervisega seonduvatest muutustest elukaare erinevates etappides, seda kvaliteetsemat patsiendikeskset õendusabi ta osutab. |
| A. J. Ayres’e sensoorse integratsiooni teooria terminoloogia väljatöötamine ja hindamisvahendite Evaluation in Ayres Sensory Integration, Sensory Profile 2, Adolescent/Adult Sensory Profile kohandamine Eesti konteksti | 2021 - 2026 | Hanna-Maria Põldma | Rakendusuuringu eesmärk on .J. Ayres’e sensoorse integratsiooni teooria terminoloogia väljatöötamine ja hindamisvahendite Evaluation in Ayres Sensory Integration, Sensory Profile 2 and Adolescent/ Adult Sensory Profile kohandamine nii sisuliselt kui keeleliselt Eesti kultuuriruumi. |
| Õendusüliõpilaste hinnang õpikeskkonnale ja juhendamisele kliinilisel õppepraktikal 2021 - 2029 | 2021 – 2029 | Lily Parm (Õenduse õppetool) | Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliõe õe õppekava üliõpilaste hinnangut õpikeskkonnale ja juhendamisele kliinilisel õppepraktikal. Uurimistööde põhjal on võimalik saada põhjaliku tõenduspõhist infomatsiooni läbi õe õppekava kõikide praktikate kohta ( v.a projektipõhine praktika). Saadud teadmisi on võimalik kasutada nii õenduse õppekava kui ka praktikajuhendajate koolituste arendamiseks. |
| Õenduse areng füüsilisest, psüühilisest, sotsiaalsest ja religioossest vaatenurgast Eesti ühiskonnas | 2020 – 2027 | Ulvi Kõrgemaa (Õenduse õppetool) | Uurimistöö eesmärk on käsitleda õdede vaatenurgast õendustegevusi Eesti haiglates ning tuua välja füüsilise, psüühilise, sotsiaalse ja religioosse õendustegevuse seosed patsientide heaolu, organisatsiooni kultuuri ja töökeskkonda iseloomustavate tunnustega. Uurimistöö käigus on plaanis võrrelda andmeid, mis on kogutud kolme, ajateljel kümne aastaste vahedega läbiviidud uuringu käigus. Analüüsi tulemusena on eesmärk luua tuleviku projektsioon õenduse arengule. |
| Liikumispuuetega naise emadushooldus ja tegevusterapeutiline toetamine raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil | 2019 - 2026 | Marika Merits (Tervisehariduse keskus) | Uuringu eesmärgiks on selgitada välja liikumispuudega naiste vajadused ja kogemused emadushoolduse ja tegevusteraapia teenuse osas raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. |