Hambatehniku õppekava eesmärk on koolitada hambatehnikuid, kelle teadmiste ja oskuste tase võimaldab valmistada kaasaegseid ja kvaliteetseid hambaproteese. Õppeaeg eriala omandamiseks kestab 3,5 aastat. 
 

Kas hambatehniku töö on keeruline?
Hambatehniku töö on suurt täpsust ja füüsilist ning vaimset pinget nõudev. Hambatehnik töötab hambatehnoloogilises laboratooriumis. Kandideerijal ei tohi olla värvitaju häiret (nt daltonism), sest värvide määramine on hambatehnikas olulisel kohal. Samuti on takistuseks ülitundlikkus mõnede keemiliste ainete osas, mida hambatehnoloogias kasutatakse.

Millliseid oskusi omandatakse õpingute raames?
Rakenduskõrghariduse õpe on päevane. Käelised oskused on vaid üks osa õppest. Erialaste teadmiste ja oskuste jaoks õpitakse anatoomiat ja esmaabi, materjali- ja värviõpetuse aluseid, uurimis- ja arendustöö metoodikat, meeskonnatööd, keskkonnaohutust, rahvatervist ja haiguste aluseid, juhtimise ja ettevõtluse aluseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid jm.

Hambatehnika eriala lõpetanu peab olema võimeline selges eesti keeles ja võõrkeeles (inglise keeles) hambatehnikaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning hambatehnika alastes aruteludes aktiivselt osalema. Oluline koht on uurimuslikel töödel, mille aluseid peab iga kõrgharidust omandav inimene mõistma.
 

Vastuvõtu eeltingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

Vastuvõtul on olulised
keskhariduse lõputunnistuselt keskmine hinne, 
riigieksamitest on soovituslikud bioloogia, keemia, inglise keel
modelleerimiskatse; vaata modelleerimiskatse hindamiskriteeriume SIIT! 
kutsesobivusvestlus
Vestluse käigus ootame kandideerijalt selget arusaamist – millist haridust ta tuleb omandama. Selgub ka, millal ja kus on kandideerija erialaga tutvumiseks midagi reaalset teinud ja kuidas ta seda tõestab.

Nagu kõikide täppistööde puhul on ka hambatehnikas käelise tegevuse oskus on oluline. Kogu vastuvõtu perioodi vältel hindab vastuvõtukomisjon kandideerijate suutlikkust ja soovi täita õigeaegselt konkreetseid juhendeid.

Kõrghariduse õppekava nõuab suure hulga teoreetiliste teadmiste omandamist, seega on olulised eelnevad õpioskused ja süstemaatilisus. Õppetöö toimub ainult eesti keeles, kuid kohustusliku kirjanduse mõistmiseks ja täiendusseminaridel, külalisloengutel osalemiseks on vajalik ka inglise keel.

Õppimise tingimustest
Üliõpilasel peab olema valmisolek õppepraktika sooritamiseks kõikides praktikabaasides üle kogu Eesti Vabariigi kaasa arvatud välisriigis. Kandideerija peab arvestama, et tegemist on ühe kallima õppekohaga Eestis, õppevahendid on  hinnalised.

Erasmus programmi ehk Euroopa elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme, LLP) vahendusel osalevad ka välisriikide üliõpilased meie praktikabaasides toimuvas õppes, igapäevane teooriaõpe toimub   eesti keeles. Näiteks Leedu, Bulgaaria ja Tšehhi üliõpilased on sooritanud oma õppepraktikat    hambatehnika õppelaboratooriumis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppekava üliõpilased on sooritanud õppepraktikat  Soomes, Leedus, Tšehhis, Saksamaal, Horvaatias. Välisriiki stipendiumi saamise esmane eeldus on väga hea õpiedukus.

Millised on rahalised väljaminekud õppima asumisel?
Õppetöö alguses peab üliõpilane soetama tööriietuse ja kaitseprillid. Igal aastal ostavad üliõpilased omale individuaalseks kasutamiseks väiksemaid tööriistu (mandrellid, poleerimisharjad, puurid, freesid, pintslid, mitmeid materjale jm). Kulutusi nõuab praktikabaasides viibimine oma kodupiirkonnast väljaspool. Samas on hea õpiedukus oluline õppetoetuse saamiseks.