Vajaduspõhine eritoetus üliõpilastele (1.-5. kursus)

Vajaduspõhine eritoetus on üliõpilase majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud. 

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise tähtaeg 2018/2019. õppeaasta sügissemestriks 20.09.2018

Vajaduspõhise eritoetuse suurus: 135 EUR/kuu

Taotlust võivad esitada kõik üliõpilased.

Vajaduspõhise eritoetuse taotlusvorm.

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis


  1. Esita taotlus vajaduspõhiseks õppetoetuseks: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus
  2. Negatiivse otsuse korral (kui keskmine sissetulek on ületanud kehtestatud ülemmäära – 429 eurot)  kontrolli teisi taotlemise tingimusi (vt. allpool).
  3. Täida ära taotlus.
  4. Lisa taotlusele vajalikud dokumendid (vt. allpool). 
  5. Taotlus  koos nõutud dokumentidega esita kevadsemestril hiljemalt 20. septembriks paberkandjal õppeosakonda õppetöö spetsialistile või saates digitaalselt allkirjastatud taotlus koos nõutud dokumentidega e-posti aadressile eritoetus@ttk.ee
  6. Vajaduspõhise eritoetuse saajad kinnitatakse kõrgkooli rektori käskkirjaga sügissemestril hiljemalt 9. oktoobriks. Rektori käskkiri tehakse vajaduspõhise eritoetuse taotluse esitanud üliõpilastele teatavaks ÕISi vahendusel.

Üliõpilasel on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui:

1. ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2. ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

3. üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus riigiportaalis on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ületab igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (429 eurot).

4. tema ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete (vt allpool) vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

Vajaduspõhis eritoetust on võimalik taotleda üliõpilasel, kes elab üksikvanemaga peres ja teine lahusolev lapsevanem üliõpilast majanduslikult ei toeta, juhul kui üliõpilane täidab ülaltoodud punktide 1-4 tingimusi. 

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel on üliõpilased kohustatud lisaks taotlusele esitama järgmisi dokumente:

  • üliõpilase ja tema pereliikmete sissetulekut tõendav dokumentatsioon Maksu- ja Tolliametist;
  • üliõpilase ja/või tema pereliikme(te) töötuna arvele võtmise tõend Töötukassast (vajadusel);
  • üliõpilase ja/või tema perekonnaliikme(te) tõend töövõime püsiva kaotuse 80-100 protsenti kohta Sotsiaalkindlustusametist (vajadusel);
  • dokument (dokumendid), mis tõendab (tõendavad), et üliõpilasest lahuselav lapsevanem üliõpilast majanduslikult ei toeta;
  • kuni 24-aastase üliõpilase täisealiste õppivate õdede, vendade, poolõdede, poolvendade puhul tuleb esitada  õppimist tõendav dokument (õppeasutus);
  • dokumendid, mis tõendavad, et üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni (vajadusel);
  • vajadusel täiendavad dokumendid.

Sissetulekute tõendi küsimine:

Maksu- ja Tolliametil on valminud uus teenus, mis lihtsustab (ül)iõpilastel õppetoetuse ja õppelaenu seaduse alusel antavate toetuste taotlemiseks vajalike sissetulekuandmete esitamist õppeasutustele.

Anname teada, et tõendit (maksuandmete tõend) on nii (üli)õpilastel kui nende pereliikmetel võimalik nüüd ise elektroonselt koostada. See teenus säästab oluliselt tõendi taotlemisele ja esitamisele kuluvat aega, kuna toetuse taotlejad ei pea enam eraldi suhtlema Maksu- ja Tolliameti ning õppeasutusega, vaid saavad tõendi koostada ning kohe õppeasutusele edasi saata e-maksuametis/e-tollis.

Tõendi saab tellida vastavalt vajadusele kas eesti, vene või inglise keeles ning alati tuleb valida tõendi andmete algusaeg (kalendrikuu). Andmete lõpuaeg on alati tõendi koostamise kuupäev. Kui soovitakse, et tõendil oleksid värskeimad (tõendi koostamisele eelneva kuu andmed), siis tuleb tõend koostada pärast 10. kuupäeva.

Maksuandmete tõendile on võimalik kuvada järgmised kuus andmete plokki:

  • tulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel
  • tööandja(te) deklareeritud väljamaksete andmed deklaratsiooni TSD alusel
  • töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate väljamaksed III pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed deklaratsiooni TSD alusel
  • töötamise registrisse tehtud kanded
  • dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed
  • maksuvõlg valitud perioodil ja tõendi koostamise kuupäeva seisuga

Vaikimisi on valitud kõik andmed. Kuna töötamise registri ning maksuvõla andmed sissetulekute arvestamisel olulised ei ole, siis tuleb tõendi koostajal nende andmete real olevatest märkuruutudest linnukesed kustutada.

Andmed kuvatakse tõendile kuude kaupa, välja arvatud andmed tuludeklaratsioonidelt, mis kuvatakse aastate kaupa.

Tõendile saab samal lehel lisada Maksu- ja Tolliameti digitempli ja pärast saaja meiliaadressi sisestamist see teele saata.

Kui teie e-postkasti saabub aadressilt teated@emta.ee bdoc-vormingus dokument, siis võite olla kindel, et see pärineb Maksu- ja Tolliametist ning andmed sellel on autentsed ja usaldusväärsed. Tõend registreeritakse meie infosüsteemis ning kahtluse korral on andmeid võimalik alati taasesitada.

Täpsem info selle kohta, kuidas tõendit koostada ja esitada, on olemas kodulehel https://www.emta.ee/et/eraklient/maksukorraldus-maksususteem/toendite-taotlemine/maksuandmete-toend-koolidele-esitamiseks.

* Krüpteeritud dokumendi avamine: http://www.id.ee/?id=36036   


Perekonnaliikmed

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Näiteks suundub 19-aastane tartlane TTÜ-sse õppima ning kirjutab end sisse ka Tallinna linna. Vajaduspõhise õppetoetuse ja eritoetuse taotlemisel võetakse arvesse, et ta kuulub oma Tartus elavate vanematega ühte perekonda. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires. Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

Lisainformatsioon:

  • Sigrit Ustav

    Sigrit Ustav

    Õppetöö spetsialist

    • sigrit.ustav@ttk.ee
    • 671 1763
    • 101
  • Särel Teede

    Särel Teede

    Õppetöö spetsialist

    • sarel.teede@ttk.ee
    • 671 1763
    • 101
  • Kai Kell

    Kai Kell

    Õppetöö spetsialist

    • kai.kell@ttk.ee
    • 671 1703
    • 100