Skip to main content

Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord 

KINNITATUD 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu 14.06.2011. a otsusega nr 2.1 

MUUDETUD 

Nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 5.1 

Nõukogu 22.05.2018. a otsusega nr 7.1 

Nõukogu 27.09.2022. a otsusega nr 7.1

Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

 Koostamise aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument 2007, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
põhimäärus § 14 punkt 10.
1. Riigikeele oskuse nõuded
1.1. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) eesti keelest erineva emakeelega
üliõpilaskandidaadi (edaspidi kandidaat) kõrgkoolis õppimiseks vajalik riigikeele
oskuse tase kõrghariduse õppekavadel peab vastama Euroopa keeleõppe
raamdokumendis määratletud B2+ tasemele, õpilaskandidaadil (edaspidi kandidaat)
kutseõppe õppekavadel vähemalt B1+ tasemele.
1.2. Nõutavat keeleoskuse taset mitteomaval kandidaadil on kohustus läbida vajaduspõhine
täiendav riigikeele süvaõpe.
2. Riigikeele oskuse hindajate pädevus.
2.1. Kandidaadi riigikeele oskuse taset enne süvaõppesse õppima asumist võivad hinnata
SA Innove poolt spetsiaalse ettevalmistuse saanud õppejõud.
3. Riigikeele süvaõppe moodul.
3.1. Kõrgkoolis toimub vajaduspõhine riigikeele süvaõpe järgmistes mahtudes:
3.1.1.õppetöö toimub lisaks õppekavajärgsetele õppeainetele, nominaalne õppeaeg
pikeneb kahe semestri ja õppemaht suureneb 60 EAP/EKAP riigikeele süvaõppe
võrra.1
3.1.2.õppetöö toimub lisaks õppekavajärgsetele õppeainetele, nominaalne õppeaeg
pikeneb ühe semestri ja õppemaht suureneb 30 EAP/EKAP riigikeele süvaõppe
võrra;
3.1.3.õppetöö toimub paralleelselt õppekavajärgsete õppeainetega ja õppemaht
suureneb 20 EAP/EKAP riigikeele süvaõppe võrra;
3.1.4.õppetöö toimub paralleelselt õppekavajärgsete õppeainetega ja õppemaht
suureneb 10 EAP/EKAP riigikeele süvaõppe võrra;
3.2. Riigikeele süvaõpe kõrgkoolis toimub mooduli aineprogrammi alusel.
3.3. Riigikeele süvaõppe mooduli raames toimuvad riigikeele oskuse hindamine enne
süvaõppesse õppima asumist, õppetöö (sh suvekool) ja riigikeele oskuse hindamine
süvaõppe läbimisel.
3.3.1. Riigikeele oskuse hindamisel kontrollitakse kandidaadi või õpilase/üliõpilase
riigikeele valdamist nelja osaoskuse (kuuldu mõistmine, loetu mõistmine,
kirjutamine, rääkimine) kaudu.

3.4. Edukalt riigikeele õppe läbinute riigikeele oskus vastab üliõpilasel Euroopa keeleõppe
raamdokumendis määratletud B2+ tasemele ja üliõpilane on suuteline keeleliselt
hakkama saama rakenduskõrgharidusõppe tasemel õppimisega, õpilasel B1+ tasemele
ja õpilane on suuteline keeleliselt hakkama saama kutseõppe tasemel õppimisega.
A1–B2 tasemete kirjeldused asuvad lisades 1–4.
4. Riigikeele oskuse hindamine enne süvaõppesse õppima asumist.
4.1. Kõrgkool korraldab eesti keelest erineva emakeelega kandidaadi riigikeele oskuse
hindamise enne süvaõppesse õppima asumist. Hindamise eesmärk on kandidaadi
keeleoskuse taseme määratlemine tasemest lähtuvalt. Õppemahu järgi rühmadesse
jagamine toimub vastavalt lisale 5.
4.2. Hindamine toimub kahes osas: kirjalik ja suuline osa.
4.2.1. Kirjalikus osas hinnatakse kandidaadi kuuldu mõistmist, loetu mõistmist ja
kirjutamisoskust.
4.2.2. Suulises osas hinnatakse kandidaadi rääkimisoskust. Hindamiskomisjon
koostab hinnatavate nimekirja alusel vestluspaarid ja hinnatavad tulevad
rääkimisoskuse hindamisele kahekaupa paaris vastavalt hindamise kellaajale.
4.3. Eesti keelest erineva emakeelega kandidaadil on kohustus läbida riigikeele hindamine.
4.4. Kandidaat on kohustatud hindamisele tulles esitama hindamiskomisjonile
isikuttõendava dokumendi.
4.5. Kui rakenduskõrgharidustaseme õppekavale astuva kandidaadi riigikeele oskus on
hindamise tulemusel B2-tasemel 80 või rohkem punkti, siis on kandidaadi keeleoskuse
tase piisav ja kandidaat võib alustada õpinguid rakenduskõrgharidusõppe õppekaval
süvendatud riigikeele õppes osalemata.
4.6. Kui kutseõppe õppekavale astuva kandidaadi riigikeele oskus on hindamise tulemusel
B1-tasemel 80 või rohkem punkti, siis on kandidaadi keeleoskuse tase piisav ja
kandidaat võib alustada õpinguid kutseõppe õppekaval süvendatud riigikeele õppes
osalemata.
4.7. Kõrgkoolil on õigus korraldada järelhindamist vastavalt vajadusele.
4.8. Mõjuval põhjusel hindamisele mitteilmumisest peab kandidaat teavitama
vastuvõtuspetsialisti hiljemalt selle toimumise päeval.
5. Keeleõppe suvekool
5.1. Kõrgkooli suvisel vastuvõtuperioodil vastu võetud eesti keelest erineva emakeelega
kandidaadil on kohustus osaleda keeleõppe suvekoolis, juhul kui riigikeele hindamisel
saadud punktisumma on 79 või vähem punkti.
5.2. Suvekoolis ei pea osalema rakenduskõrghariduse õppekavale astuv kandidaat, kelle
riigikeele oskus on hindamise tulemusel B2-tasemel 80 või rohkem punkti.
5.3. Suvekoolis ei pea osalema kutseõppe õppekavale astuv kandidaat, kelle riigikeele
oskus on hindamise tulemusel B1-tasemel 80 punkti või rohkem.
5.4. Keeleõppe suvekool on riigikeele süvaõppe mooduli osa.
6. Rakendussätted
6.1. Antud dokumendi ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.
6.2. Antud dokumendi muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli
liikmeskonnal ja struktuuriüksustel.
6.3. Riigikeele süvendatud õppe korralduse eest vastutab õppeprorektor, dokumenti haldab
elukestva õppe keskuse juhataja.

Lisa 1
Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2+ taseme kirjeldus:
1. Kuuldu mõistmine – üliõpilane saab aru nii konkreetset kui ka abstraktset teemat
puudutavast kõnest ja mõistab nii üldkeelset kui ka erialaga seotud pikemat diskussiooni
või loengut.
2. Loetu mõistmine – üliõpilane saab aru nii aktuaalsetel kui ka erialastel teemadel kirjutatud
pikematest tekstidest ning suudab nendest leida olulist infot.
3. Rääkimisoskus – üliõpilane suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keelt emakeelena
kõnelevate inimestega nii üldkeelsetel kui ka erialastel teemadel, oskab oma seisukohti
tuttavates olukordades väljendada ja põhjendada.
4. Kirjutamisoskus – üliõpilane oskab kirjutada nii üldkeelset kui erialast arusaadavat teksti,
edastada infot ning kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti.
5. Leksikapädevus – üliõpilane valdab rakenduskõrgharidustasemel õppimiseks üldkeele ja
tervishoiu valdkonnas piisavat sõnavara.
6. Grammatikapädevus – üliõpilane teab grammatika põhireegleid ja oskab neid praktikas
kasutada. Grammatikaeksimused ei sega teksti mõistmist.

Lisa 2

Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B1+ taseme kirjeldus:
1. Kuuldu mõistmine – õpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, nt
töö, kool, vaba aeg ning aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui
need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
2. Loetu mõistmine – õpilane saab aru lihtsamatest tekstidest, mis koosnevad sagedamini
esinevatest või tema tööga seotud sõnadest ning sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest
isiklikes kirjades.
3. Rääkimisoskus – õpilane saab enamasti eesti keeles rääkimisega hakkama, oskab
ettevalmistuseta lihtsas keeles vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid,
töö, reisimine ja päevasündmused.
4. Kirjutamisoskus – õpilane oskab kirjutada koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval teemal
ning kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab oma kogemusi ja muljeid.
5. Leksikapädevus – õpilane valdab kutseõppe tasemel õppimiseks üldkeele ja tervishoiu
valdkonnas piisavat sõnavara.
6. Grammatikapädevus – õpilane teab grammatika põhireegleid ja enamasti oskab neid
praktikas kasutada. Võib esineda grammatikaeksimusi.

Lisa 3


Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud A2+ taseme kirjeldus:
1. Kuuldu mõistmine – õppija mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad
talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine,
kodukoht, töö).
2. Loetu mõistmine – õppija saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida
eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäeva tekstidest (näiteks reklaamid,
tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest
isiklikest kirjadest.
3. Rääkimisoskus – õppija tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja
lihtsat info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil
kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
4. Kirjutamisoskus – õppija oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja,
näiteks kellegi tänamiseks.
5. Leksikapädevus – õpilane valdab üldkeele ja tervishoiu valdkonnas vähest sõnavara.
6. Grammatikapädevus – õpilane teab grammatika elementaarseid reegleid ja enamasti oskab
neid praktikas kasutada. Võib esineda grammatikaeksimusi

Lisa 4 

Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud A1+ taseme kirjeldus:
1. Kuuldu mõistmine – õppija mõistab suulises keelekasutuses kasutatavaid väljendeid ja
lihtsamaid fraase, et oma igapäevaelus hakkama saada.
2. Loetu mõistmine – õppija saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda
ennast, tema perekonda ja vahetut ümbrust.
3. Rääkimisoskus – õppija oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate
inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles,
kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
4. Kirjutamisoskus – õppija oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare
(näiteks ankeeti, kus küsitakse isikuandmeid).
5. Leksikapädevus – õpilane valdab üldkeele ja tervishoiu valdkonnas väga vähest sõnavara.
6. Grammatikapädevus – õpilane teab grammatika väga väheseid reegleid ja proovib neid
praktikas kasutada. Esineb grammatikaeksimusi.

 

Lisa 5

Täiendava riigikeele süvaõppe vajaduse määratlemine hindamisel saadud punktisummast lähtuvalt toimub alljärgnevalt:

Hindamise tulemus

Riigikeele süvaõppe toimumiskoht

Riigikeele süvaõppe maht

0–19 punkti

Tallinn

60 EAP *

20–39 punkti

Tallinn

60 EAP *

40–59 punkti

Tallinn 

30 EAP

60–69 punkti

Tallinn ja Kohtla-Järve

20 EAP

70–79 punkti

Tallinn ja Kohtla-Järve

10 EAP