Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehooned Tallinnas ja Kohtla-Järvel on pühade ajal puhkusel. Õppehooned on suletud 20.–28.12.2025 ja 31.12.2025–4.01.2026. Neil päevadel on suletud ka kõrgkooli raamatukogu. 

29.–30.12 on õppehooned avatud. Uuel aastal on õppehooned taas avatud alates 5. jaanuarist 2026.

Kõrgkooli Tallinna õppehoone söökla ja aatriumis asuv iseteeninduskohvik on suletud 20.12.2025 kuni 4.01.2026.

Viru konverentsikeskuses toimus 2.-3. detsembril juba 5. korda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühine rahvusvaheline 5-tärni õenduskonverents „Praktika vägi läbi teaduse“, kus said kokku õendusteaduse kõige värskemad suunad ja praktiline elu tervishoiu maastikul. 

1. PÄEV
Kõrgkooli rektor Ülle Ernits avas kahepäevase konverentsi esimese päeva, mille esimesteks kõnelejateks olid Kristi Puusepp, Liina Männiksaar ja Kristi Rannus, kes pidasid ettekande standardiseeritud õenduskeelest ja selle õpetamisest. 

Peakõneleja Kristi Heather Herdmani ettekanne "Kliiniline selgus algab diagnoosist" rõhutas, miks NANDA-I on jätkuvalt asendamatu. Fabio D'Agostino pidas ettekande tõenduspõhisusest õendusdiagnostikas, eesmärkides ja tegevustes, Merle Talvik tutvustas digitehnoloogia õpetamine vähitõrje personalile (DigiCanTrain pilootprojekt). Õendussekkumiste klassifikatsiooni (NIC) ja Õendustulemuste klassifikatsiooni (NOC) üks autoreid Cheryl M Wagner pidas ettekande sotsiaalsete tervisemõjurite peegeldusest õenduse standardkeeles. 

Päeva teises pooles pidas Ühendkuningriigi kliinilise õenduse professor Jos Latour ettekande tõenduspõhisusest praktikas. Mitmetegurilise kukkumisriski hindamisest Regionaalhaiglas pidas ettekande Reelika Kaljurand  ning õe vastuvõtu arendusest ülemise seedetrakti vähipatsientide kirurgilisel raviteekonnal tegi ülevaate Diana Kranach. 

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus 5 tärni õenduse tähendusest, mõjust ja muutusest arutlesid Heather Herdman, Jos Latour, Helen Valk, Marita Ritmala ja Kristi Rannus. Konverentsi esimest päeva juhtisid kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar ja Jekaterina Šteinmiller. Esimese päeva lõpus toimus ka koosviibimine Estonia Valges saalis.

2. PÄEV
5 tärni õenduse konverentsi 2025 teise päeva avas Regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel, konverentsi juhtisid Regionaalhaigla õendusjuhid Nikolai Tover ja Angela Paulin. 

Teine päev keskendus tippkvaliteedile õenduses. Kliinilise teaduskeskkonna loomisest tipptaseme säilitamiseks rääkis Londoni ülikooli professor Leanne Aitken, doktorantide panusest õenduse tulevikku pidas ettekande kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud Maarja Randväli ning õendusarengu ootamatustest ja võimalustest kõneles Põhja-Eesti Regionaalhaigla Innovatsiooni- ja välissuhete juht Terje Peetso. 

Euroopa Komisjoni vaatenurka õendusele tutvustas Petra Leroy Čadová, juhtimise tähtsusest õendusteaduse edendamisel rääkis Jos Latour Ühendkuningriigist ning Marita Ritmala Soomest pidas ettekande õendusest ja magnetprogrammist. Ämmaemandate juhtimisest keerukates süsteemides rääkis Marie Lewis Ühendkuningriigist ning Helsingi Ülikooli Haigla näiteid õenduse juhtimisstiili muutusest tutvustas Aino Kormilainen. 
 

Vaata pildigaleriid konverentsist SIIN.
Fotod: Mailis Vahenurm

Kõrgkooli õppejõud Epp Reedik ja Maigi Lepik teevad õppetöö kõrval teadustööd – mõlemad alustasid sügisel õpinguid doktorantuuris, Kui Epp uurib tehnoloogia mõju tervishoiutöötajate tööelu kvaliteedile ja tervisele, siis Maigi uurimistöö aitab kujundada ausamat, läbipaistvamat ja tulevikku vaatavat kõrgharidust tehisaru ajastul.

Tervisedenduse õppekava õppejõud-lektor Epp Reedik on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis psühholoogia ja filosoofia erialal. Samuti on ta ennast täiendanud tervisedenduse erialal, lõpetades 2015. aastal Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi eriala. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis annab ta tervisedenduse õppekava üliõpilastele psühholoogiaga seotud kursusi ning kevadest ka uut valikkursust „Tervisedendus töökohal”.

Epp läbib doktorantuuri Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse Instituudis tööstusdoktorandina. Doktoritöö eesmärk on uurida tehnostressi tervishoiutöötajate töökeskkonnas ning luua tasakaalustamise raamistik tehno-eustressi (positiivne stress) võimendamiseks ja tehno-distressi (negatiivne stress) vähendamiseks töökeskkonnas. Raamistik pakub süsteemset lähenemist, mis tuvastab ja analüüsib tegureid, mis mõjutavad tervishoiutöötajate kogemusi tehnoloogia kasutamisel ning selgitab, kuidas tasakaalustatud juhtimispraktikad ja strateegiad saavad aidata optimeerida tehnoloogia mõju nende tööelu kvaliteedile ja tervisele. Uurimistöö oodatav tulemus pakub väärtuslikku teadmist tehno-distressi ja tehno-eustressi kohta, samuti pakub praktilisi tööriistu ja strateegiaid, mis aitavad arendada töötajate tervist ja tööelu kvaliteeti, toetades samal ajal tervishoiuorganisatsiooni tegevuse efektiivsust.

Tehnoloogia on vältimatu osa tööelust ning on oluline, et see aitaks tõsta tööelu kvaliteeti ja edendada töötajate tervist, mitte ei pärsiks neid.ˇ

Doktoritöö põhijuhendajaks on Tallinna Tehnikaülikoolii Ärikorralduse instituudi kaasprofessor Karin Reinhold (PhD). Doktoritöö ettevõttepoolseks juhendajaks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeosakonna juht Jaana Sepp (PhD).

Epp Reediku teadustööd toetatakse Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetmest (SekMo) ning projekti kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti eesmärk on parandada tervishoiutöötajate tööelu kvaliteeti tehnoloogiarikkas keskkonnas, selgitades välja ning hinnates tehno-distressi ja tehno-eustressi tekitavaid tegureid.

Toetuse summa: 138 062,40 €

Elukestva õppe keskuse õppejõud-kaaslektor Maigi Lepik alustas siirdedoktorantuuri Tartu Ülikoolis, kus tema uurimistöö keskendub akadeemilise eetika väljakutsetele tehisintellekti ajastul. Ta uurib, kuidas kõrgkoolid ja õppejõud saavad säilitada akadeemilise aususe ning tagada õppimise sisukuse ajal, mil tehisintellekti tööriistu kasutatakse üha laialdasemalt. Doktoritöö eesmärgiks on mõista, millised eetilised küsimused ja dilemmad AI kasutamisel tekivad ning kuidas neid ennetada ja lahendada nii, et ausus ja vastutustundlik käitumine kujuneksid loomulikuks osaks õpikultuurist.

Uurimistööga soovitakse leida viise, kuidas kujundada õpikeskkond, mis toetab nii õppijaid kui õppejõude ning aitab vältida plagiaati, säilitada tööde originaalsust ja hoida õppimise kvaliteeti tehnoloogia kiire arengu tingimustes.

Maigi Lepikul on Tallinna Ülikoolist omandatud magistrikraad andragoogikas ning varasemalt omandas ta tervisejuhi eriala Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on ta töötanud elukestva õppe keskuse lektorina neli aastat.

Tema doktoritööd juhendavad Mari-Liisa Parder (Tartu Ülikool) ja Merle Ojasoo (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool). Maigi loodab, et tema uurimistöö aitab kujundada ausamat, läbipaistvamat ja tulevikku vaatavat kõrgharidust tehisaru ajastul.

Maigi Lepiku teadustööd toetatakse Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetmest (SekMo) ning projekti kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti eesmärk on arendada ja toetada rakenduskõrgkoolide võimekust õpetada tehisaru vastutustundlikku kasutamist, hoides ja edendades akadeemilist ausust.

Toetuse summa: 138 062,40 €

Image: