Erasmusega Taani sõit tuli minu jaoks ootamatult. Kuigi meile räägiti võimalusest sõita juba sügisel, ei kandideerinud ma esialgu. Hiljem, kui sain aga teada, et kõik mu sõbrad on minemas, hakkasin otsust kahetsema. Kuid siis avanes jaanuari lõpus uus võimalus, kui meile kirjutati, et ootamatult on kaks kohta Taanis üle. Tundsin, et see oli võimalus, mida ei saanud käest lasta, ning pikemalt läbi mõtlemata vastasin et olen huvitatud Taani minemisest. Sellest ka kõik algas.
Praktika käigus töötasin ma Fredericias Brohaveni lasteaias, ning sain tutvuda sellega, kuidas alusharidus Taanis toimis. Mind võeti seal hästi vastu ning tundsin, et olen oodatud. Eestiga võrreldes jäi mulle enim silma see, kui palju lasteaedades lapsi usaldati, kui palju võimaldati lastele iseseisvust ja kui palju lähtuti laste individuaalsetest vajadustest. Lastega oldi palju õues (iga päev umbes neli tundi) ning õpe ise oli esmalt mäng, seejärel õpe (ütleksin ise, et eestis on õpe esmalt õpe, seejärel mäng). Samuti panin tähele, et palju oli pööratud tähelepanu õpetajate heaolule ja vajadustele; võimaldati Eestiga võrreldes rohkem puhkepause, töönädalad olid lühemad, õpetajatel olid oma kapid, lasteaia mööblivalikul oli lähtutud nii laste kui ka õpetajate mugavusest, ning palgad olid kordades kõrgemad (samas elukallidus oli peaaegu sama mis Eestis).
Lisaks erialastele kogemustele õpetas Erasmus+ kogemus mulle palju iseseisvumise kohta. Välisriigis elamine tähendas, et pidin kiiresti õppima toime tulema paljude igapäevaste olukordadega, mille peale ma enne programmi ei olnud mõelnud - nagu näiteks kohaliku ühistranspordi kasutamisega, erinevate kohalike teenustega suhtlemisega ning toime tulema ootamatute olukordadega. Kõik ei läinud alati plaanipäraselt, kuid samas õpetasid need hetked mulle just kõige rohkem. Oli hetki mis tekitasid rõõmu - nagu näiteks lastega lihtlausetes Taani keeles vestlemine, kohalikega lähedaseks saamine ning avastamine, et tulen enda jaoks raskete asjadega paremini toime kui olin eeldanud. Kõik oli seda kogemust väärt. Seetõttu olen ma väga tänulik, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Erasmus+ programm mulle selle võimaldasid.
Heidi-Hedvig Tedvig-Eisler
Lapsehoidja õppekava õppur
