Sellel sügisel jätkab Tallinna Tervishoiu Kõrgkool osalemist projektis Teadlik Valik. Projekti ülesanne on tutvustada gümnasistidele Eestis kõrgharidust pakkuvaid koole ja nendes koolides õpetatavaid erilalasid. Tutvustused toimuvad üle terve Eesti ja on tavaliselt mitmepäevased. Tutvustusi viivad läbi kõrgkoolide üliõpilased ja kasutatakse ka lühikest, tutvustavat filmimaterjali. Projektis osaleb kokku 10 kõrgkooli: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (TTK), Sisekaitseakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool ja Mainori Kõrgkool. SA Archimedes on välja andnud ka mitmeid trükiseid, milles tutvustatakse kõrgkoole ja õppimisvõimalusi Eestis. Neid trükiseid jagatakse kõigile huvilistele. Plaanis on läbi viia mitmeid koolitusi, mis toetavad rahvusvahelistumist. Näiteks on võetud plaani osaleda välismessidel.

Projekti korraldajatepoolsed koordinaatorid on Maiko Kesküla ja Priit Jõesaar. TTK-poolne koordinaator on lektor Õilme Siimer ja tugiõpetaja Siret Piirsalu. Üliõpilaste hulgas on välja kujunenud entusiastid, kes aktiivselt osalevad väljasõitudel üle terve Eesti ja nendeks on Aet Taremaa, Heli Temper ja Elena Agafonova. Lisaks nendele on võimalik projektiga liituda kõigil huvilistel. Üliõpilased on projektile tunnustuseks öelnud, et osalemine avardab silmaringi, loob kontakte teiste kõrgkoolide üliõpilastega, annab esinemisjulgust- ja kogemust, arendab suhtlemisoskust ja annab juurde teadmisi.
Alljärgnevalt on kirja pandud üliõpilaste muljed projekti kohta vahetult pärast väljasõidu toimumist.

6.oktoober 2009

Esimene väljasõit sai alguse Estonia trollipeatusest kell 07.20. Sellel väljasõidul osalesid kõik kõrgkoolid. Esimene külastatav kool oli Tallinna 32. Keskkool. Maiko Kesküla, projekti koordinaator, võttis esimesena sõna ning juhatas sisse rakenduskõrgkoolid. Enne aga selgitas ta erinevust akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse vahel. Nimelt on rakenduslikus kõrgkoolis rohkem praktikat ning pärast lõpetamist on palju lihtsam leida tööd just inimestel, kes on õppetöö käigus praktika juba läbinud. Enamasti on akadeemilises ülikoolis praktikat kolme aasta jooksul 3 nädalat, rakenduskõrgkoolis moodustab praktika kuni 50% õppekavast.
Meie, TTK esindajad üliõpilased Heli Temper ja Merko Kärp, tutvustasime oma kooli esimesena ning võrreldes kevadiste sõitudega, olin palju unustanud. Teine ettekandja, Merko, oli üldse uus. Kuid esitluse käigus tuli kõik ilusasti meelde üldiselt läks kõik hästi. Üks küsimus esitati mõiste “akrediteeritud” kohta, mille seletasime lahti lihtsate sõnadega ja arusaadavas keeles.

Sealsamas läheduses asub järgmine külastatav kool- Tallinna Arte Gümnaasium. Hea uudis oli see, et kohe viidi meid sööklasse mahlast sealiha, krõbedat ahjukartulit ja värsket salatit sööma. 10.33 algas ametlik osa ja Maiko juhatas sisse meie esitlused. Kui eelmises koolis oli õhkkond vaba ja naljatlev, siis Artes tundus publik hästi distsiplineeritud ja vaoshoitud. Esitati küsimus Kõrgemale Sõjakoolile ja õpilane, kes küsimuse esitas, ütles oma nime ning klassi (nagu ajakirjanik). Küsiti, kas seal ka mõni tüdruk õpib. Vastus oli, et 5 tüdrukut õpib hetkel, aga üldiselt ei soovitatud õrnemal sugupoolel seda varianti kaaluda. Meie esinemine läks väga hästi. Esinemisaja jooksul sai edastada piisavalt olulist infot ning aega jäi ka nalja tegemiseks.

Järgmises koolis, Tallinna Tehnikagümnaasiumis, algas tutvustus kell 13.13. Saali üldpildis hakkas silma suur poiste osakaal. Esinemine läks jälle kiirelt ja lõbusalt, kuulajaskond oli vastuvõtlik ja meeleolukas. Näiteks, kui ütlesime, et meie koolis pole ühtegi ämmaisandat, kõlas üleüldine naer.
Nii meie kui ka teiste kõrgkoolide esitlused olid hästi ette valmistatud. Õpilased esitasid arukaid küsimusi ning esinejad vastasid küsimustele pädevalt. Üldiselt võib esimese sügishooaja väljasõidu lugeda õnnestunuks. Kõik läks plaanipäraselt ning sai süüa ka. Kõik jäid käiguga rahule ning järgmine sõit ootas meid ees juba järgmisel päeval.

15. oktoober 2009

Teine väljasõit toimus väga tormisel ja tuulisel päeval. Sõit algas, nagu ikka, Estonia eest. TTK esindajad sellel väljasõidul olid Aet Taremaa ja Heli Temper.

Kohal olid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Mainori Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Sisekaitseakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli esindajad.
Tallinna Lasnamäe Gümnaasium on sõbralik kool, mis asub Lasnamäel. Meid, TTK esindajaid, pandi kohe esimesena rääkima ja nagu ikka- läks liiga pikalt. Samas, kui kõik saaksid rääkida nii palju, kui soovivad, kuluks meil igas koolis vähemalt kolm tundi. Nii mõnigi kooli esindaja osales projektis esimest korda, kuid siiski olid nad teadlikud oma koolis pakutavast. Õpilasi oli kuulamas küllalt vähe- umbes 50. Hommikune unisus andis samuti tunda, see tegi õpilased tagasihoidlikuks ja isegi passiivseks. Üldiselt läks kõik hästi ja nii õpilaste- kui ka õpetajatepoolne vastuvõtt oli positiivne.

Teine külastatav kool oli Kadrioru Saksa Gümnaasium ja seal oli saal rahvast täis. Sõidu koordinaator Priit Jõesaar juhatas koolide tutvustused sisse vana hea kõnega rakenduskõrghariduse ja akadeemilise kõrghariduse erinevustest. Kuna aega oli väga vähe, pidime oma esitlust lühemaks tegema. Sellegipoolest läks hästi ja Mainori Kõrgkool tänas meid kauni esitluse eest. Samas koolis pakuti meile ka maitsvat sööki- hapukapsaborši ja kohupiimakreemi.

Järgmisse kooli, Pirita Majandusgümnaasiumi, läks sõit kiiresti. Infotund toimus auditooriumis, mis oli küllaltki väike, võrreldes eelmiste koolide aulatega. Üldiselt tundus kuulajaskond väga unine ja passiivne. Mõne aja möödudes küsisid nad ka küsimusi. Kuna aega oli seal koolis keskmisest rohkem, jättis Priit meid Aetiga viimasteks esinejateks. Tegime rekordajaga ettekande- kokku umbes 20 minutit. Kuna aega oli küll ja ülegi, nautisime esinemist ja rääkimist. Pärast esitlust tulid mitmed õpilased täpsemalt küsima meil pakutavate erialade kohta. Soovitasime igal juhul tulla lahtiste uste päevale, et huvitatava eriala kohta küsida otse õppejõududelt. Meie esitluste suhtes oldi positiivselt meelestatud.

Oleme käinud projektiga nüüdseks peaaegu igas Eestimaa osas. Erinevates piirkondades asuvad koolid on väga erinevad. Näiteks on Tallinna ja Lõuna-Eesti koolidel täiesti erinev arusaam distsipliinist ja tervisest. Sellest tulenevalt peaks vastavalt kooli iseloomule valima ka esinemistaktika. Esinejad on lõbusalt meelestatud, mis on sellise projekti jaoks just kõige olulisem. Meie ülesandeks on edasi anda gümnasistidele seda lõbusust ja positiivset energiat, mida meie saame oma kõrgkoolidest. Väljasõit õnnestus hästi ja järgmine käik on juba Tartumaale.

Heli Temper

21.-22. oktoober 2009

Hommikune kokkusaamine toimus Estonia bussipeatuses kell 06.40 ja Tallinnast sõtsime välja väikese hilinemisega. Sõit Tartusse oli pikk ja väsitav. Meie bussijuht ja koordinaator Priit Jõesaar nägi kurja vaeva, et silma lahti hoida. Tänu Helile ja Monikale Tallinna Pedagoogilisest Seminarist ning nende naljadele suutsime kogu tee ärkvel olla. Hea meel oli näha vanu tuttavaid, samas leidsime ka palju uusi tuttavaid.
Koolidest olid esindatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool, Kõrgem Kunstikool, Mainori Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Sisekaitseakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Esimesse kooli, Karlova Gümnaasiumisse, on keeruline sõita. Kohale me jõudsime niivõrd hilja, et õpilased pidid valima koolid, mida nad kuulata tahavad. Meie, tervisedendajad Heli Temper 2. kursuselt ja Merko Kärp 1. kursuselt, esinesime edukalt. Kohalviibiv publik oli piisavalt avatud ja olime küllaltki heas “sõiduvees” rääkimisega. Enne meid esinesid Kõrgema Sõjakooli tutvustajad oma suurepärase videoga ning pärast meid Mainori Kõrgkoolist Jürgen Jalakas aktiivse ja kingitusterohke etteastega. Viimased olid Kõrgem Kunstikool, ka nendel läks kiiresti ja lõbusalt. Enne äraminekut tulid aktiivsemad õpilased küsima lisainformatsiooni erialade kohta.
Descartes’i Lütseum meenutab planeeringult Lasnamäe koole. Vastuvõtt lütseumis oli väga meeldiv ja sõbralik. Meile tutvustati koolimaja. Söögiks pakuti head Hartšo suppi ja moonisaiakest. Joogivalik oli lai- piim, kakao või sidrunivesi. Kuulamas oli 107 õpilast ja nad olid väga distsiplineeritud ning tagasihoidlik publik. Oma esinemisjärge pidime kaua ootama, sest igale esinejale anti rohkem aega ja meie olime viimased. Oma kooli tutvustamiseks jäi meil väga vähe aega, sest kõikide koolide tutvustused kestsid kauem, kui oli ette nähtud. Kokkuvõttes tuli aga lõbus ja mõnus esitlus, vaatamata kiirustamisele. Üldiselt võis aru saada, et me olime seal väga oodatud.
Üsna kiiresti tuli jõuda järgmisse kooli, Raatuse Gümnaasiumisse. Kuna tegu oli päeva viimase kooliga, pidime esinema meeleolukamalt kui varem, sest nii õpilasi kui ka tudengeid pidi ärksana hoidma. Üldiselt oli esinemine kiire ja väga lõbus. Nautisime positiivset tähelepanu, sest õpilased teadsid, et me oleme viimased ning pärast meie etteastet said õpilased koju minna.
Ööbimine toimus Aleksandri hotellis, mis on seest ilus ja väljast veel ilusam. Õhtul kogunesime hotelli kõrval olevasse restorani, kus sai väga hästi süüa ja palju naerda. Veel hiljem sai ka sauna, mis polnud küll eriti kuum, kuid täitis oma funktsiooni. Hilisema õhtu veetsid tudengid nii, nagu nad ise planeerisid- käisid sõpradel külas, kohvikus, linnas või magasid hotellis. Mõned veetsid puhkeruumis aega komöödiafilmi vaadates. Pikka pidu polnudki, üsna pea läksime magama, et hommikul kuulajatele rõõmu valmistada oma värske olekuga.
Hommik tuli kiiresti. Süüa saime hästi, aga aega oli vähe. Mart Reiniku Gümnaasium on väga ilus ja äsja renoveeritud hoone. Kohalejõudmine oli aga omaette kogemus. Startisime hotelli eest 07.47 ja sõitsime Reiniku Põhikooli, kuna arvasime, et see on gümnaasium. Sealt kästi meid edasi sõita mööda Vanemuise tänavat. Kesklinnas olid liiklusummikud, aga meil oli nii kiire! Pärast närvesöövat sõitu leidsime üles õige numbriga maja ja olime just sisse astumas, kui nägime kooli silti. See ei olnudki õige kool! Jalutasime teisele poole maja ja seal lõpuks asuski kool, mida meie otsisime- Mart Reiniku Gümnaasium. Võin julgelt öelda, et selles koolis on siiani olnud kõige kaasaegsem ja kvaliteetsem tehnikavarustus. Õpilasi oli kolmest lõpuklassist kohal umbes 40. Kõigi rõõmuks oli kohal ka legendaarne Lennuakadeemia tudeng Kaupo, kes esimesena esinedes soojendas unised õpilased mõnevõrra üles. Meie esindajad pandi viimaseks. Oli näha, et õpilased olid veel unised ja väga agarad nad kuulama ei olnud. Üldiselt oli väga soe vastuvõtt kooli personali poolt.
Jõudsime Tartu Tamme Gümnaasiumi ette ja esimesena hakkas silma politseiauto, mis oli ümbritsetud pisikestest lastest. See oli huvitav. Koolis käis suur sagimine ja toimus pidev liikumine. Selgus, et koolis on toimumas karjääripäev. Meie esinejad jaotati erinevate klasside vahel ja ühist etteastet ei toimunudki. Algul tekitas see mõnevõrra segadust. Pärisin aru ühelt õpetajalt. Ta seletas, et õpilastele anti valida erinevate teemade vahel, mille järgi nad valisid klassiruumi. Meie klassis esinesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooil, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Kõrgema Kunstikooli esindajad. Meie esinemine läks muidugi hästi. Eriti mugavalt tundis end Merko, kellele meeldib väikese auditooriumi ees esineda. Heli eelistab suurt publikut ja ruumi. Tamme Gümnaasiumis on looduse erisuunaga klass, kus saab süvendatult õppida vastavalt huvile loodust või meditsiini. Viimase suuna oli valinud päris suur hulk (julgen arvata, et lausa 1/3) publikust. Kogemus selle kooliga oli uus ja täiesti erinev eelnevatest. Süüa sai üsna hästi- suppi ja kohupiima.
Järgmine kool asub kenas kohas. Tartu Forseliuse Gümnaasium on ilus ja sõbralik kool. Õpilased aktiived, isegi interaktiivsed, sest paljudel oli sülearvuti nina ees. Kuulajaskond oli küll aktiivne kuulama ja küsima, kuid jälle viimane olla polnud just kuigi meeldiv. Ka tudengid muutuvad publiku seas istudes mingil hetkel liiga aktiivseks õpilastega suhtlemisel ning Lennuakadeemia juhtfiguur Kaupo pidi meid kurja häälega keelama. Ka Jaanus Sisekaitseakadeemiast riidles meiega sel teemal. Priidul oli plaanis meie kooli tutvustus taas viimaseks panna, aga õnneks suutsime end eelviimasteks saada. Esinemine kulges üsna sujuvalt ja jäime etteantud aja piiridesse.
Enne lahkumist kogunesime viimase kooli esitrepile ja tegime grupipildi. Sel hetkel võis tajuda, et meie seltskond ei käi selle projektiga mööda Eestit rändamas mitte lihtsalt eesmärgiga gümnasiste meelitada oma kooli, vaid siin on seltskond, kellega taaskohtumine on nii oodatud, lõõgastav ja mõnus. Gümnasistid said teada, mis vahe on rakenduslikul ja akadeemilisel kõrgharidusel ning huvipakkuvat infot kõrgkoolide kohta.

Heli Temper