Tallinna Tervishoiu Kõrgkool korraldas koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga Arvamusfestivalil arutelupaneeli „Tervisedendus – luksus või hädavajadus?“, kus otsiti vastuseid küsimustele, kuidas kujundada Eestis tervisedendust süsteemselt ja pikaajaliselt ning milline peaks olema riigi roll elanike tervise toetamisel.

 "Kas tervisedendus on luksus või hädavajadus?"

Kas meie rahvastiku tervis on kriisis? Kas tervis on isiklik valik? Kas tervisedendus on Eestis süsteemne või projektipõhine? Kas teeme riigina piisavalt, et oma elanike tervist kaitsta? 

Nendele küsimustele otsisid vastuseid arutelus osalenud Tallinna linnavolikogu liige Jevgeni Ossinovski, Tallinna abilinnapea Riina Solman, Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Aljona Kurbatova, Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, Eesti Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekava tulevane teise kursuse tudeng Katrin Kivi. Arutelu juhtis Priit Laos. Kaasa said rääkida ka kuulajad, kes said hääletuste kaudu oma seisukohti avaldada. 

Image:

Kuigi mitmed tervise- ja tervisekäitumise näitajad on aja jooksul paranenud, on ka kriitilisi trende, mis vajavad kiiret sekkumist. Oluliseks murekohaks on Eestis tervise ebavõrdsus ja süvenevad vaimse tervise probleemid. Alkoholitarvitamine, tasakaalustamata toitumine, ülemäärane kehakaal on probleemkohad, mis toovad kaasa suuri kulusid ning ennetatavaid haigusi ja surmasid.

Peamine järeldus, milleni üksmeelselt jõuti, on vajadus selge ja tugeva tervisedenduse raamistiku järele. Tervisedendus on investeering, mis aitab ennetada probleemide tekkimist ja vähendada tervishoiu- ja sotsiaalkulusid. 

Aljona Kurbatova (TAI): "Me oleme kunagi otsustanud, et peame tegelema Eestis süsteemse tervisedendusega. Tervisedendus sai suure löögi, kui riik seda vähem rahastama otsustas hakata. Me ei tohiks seda valdkonda kollektiivselt välja suretada, vaid peaksime tervisedenduse süsteemi lõpuni välja ehitama ning panema sinna piisavalt ressurssi. Meil on selleks teadmised, kogemusega inimesed ja peale tulemas väga hea haridusega noored."

Jevgeni Ossinovski: „Tervisedendus tegeleb struktuursete probleemidega, mitte inimese individuaalsete terviseriskidega – selleks on vaja süsteemset raamistikku ja erinevate osapoolte, sealhulgas kohalike omavalitsuste koostööd. Miks meil ei ole ühte terviklikku raamistikku, mida juhib sotsiaalministeerium ja mis oleks pikaajaline ning süsteemselt rahastatud? Tulemused tulevad tervisedenduses kümne aasta pärast, mitte järgmiseks valimistsükliks."

Aaro Lode: „Tervisedendus on kõige odavam moodus, kuidas riigieelarves raha kokku hoida. See on see on ainuke asi, mis tegeleb probleemi põhjusega, aga tervisedendus vajab järjepidevust ja stabiilsust. Kas tervisedenduses oleks võimalik sõlmida parteideülene kokkulepe, et võimul olevate erakondade vahetusega ei tühistataks eelnevaid algatusi ära?“ 

Maivi Parv: „Me vajame Eestile kindlasti tervisedenduse strateegiat kümneks aastaks – nii selget ja arusaadavat, et sellele oleks võimalik koostada rakendatav tegevusplaan. Ja see strateegia ja tegevusplaan peaksid olema nii kuulikindlad, et erinevad mõjurid, sealhulgas valimised, selles muutusi ei tekitaks.“

Katrin Kivi: „Kõik Eestis toimetavad tervisedendajad peaksid end viima kurssi tervisedendaja kompetentsidega, et nad suudaksid olla partnerid kohalikule omavalitsusele, ametitele, haridusasutustele ja riigile üleüldiselt. Kutsun kõiki üles seda informatsiooni levitama, et kõik teaksid, mis on tervisedendus ja millega tervisedendaja tegeleb.“ 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koolitame just neid inimesi, kes on toimiva tervisedenduse süsteemi arhitektid ja elluviijad – tervisedendajaid, kes suudavad kujundada keskkondi, mis toetavad tervislikke valikuid. 

Image: