Siiri Maasen

2020. aasta on World Health Organization (WHO)  algatusel kuulutatud rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks. Neil päevil on eriti paslik tervitada ja tunnustada meie õdesid ja ämmaemandaid. Seekordsele persooniloo küsimustele vastab õenduse õppetooli õppejõud Siiri Maasen!

Siiri Maasen
õenduse õppetooli õppejõud-assistent
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 22. august 2016

1) Tänases eriolukorras peame kõik uute väljakutsetega kohanema. Mis on kõige olulisem, mida õdedele õpetama peab? Millised on Sinu kogemused distantsõppega?

Meile on antud võimalus olla hetkes, kus maailm on tervikuna muutumises. Kõige olulisem on sellega kohaneda ja muutustega kaasa minna. Õppejõuna hindan väga sellist kogemust, see on võimalus iseennast paremini tundma õppida. Webinaride ülesehitamine oli täiesti uus kogemus, aga väga põnev kogemus. Ma tahaksin siinkohal väga kiita II kursuse õe õppe üliõpilasi ja ämmaemandate teise kursuse üliõpilasi, kes on toonud webinaridesse oma kogemusi ja arutelu. Seega minu kogemused on distantsõppega vaid positiivsed ja seda tänu neile. Üksi iseendaga vestlemine on igav ja võib kujuneda patoloogiliseks.

Loengute ülesehitamisel on minu jaoks oluline tekitada arutelu, leida see olulisem, mida tahad edasi anda. Luua situatsioone, kus tuleb leida seoseid,  selleks et mõista haiguse olemust ja põhjuseid, õppida läbi selle. MIKS? on minu lemmik küsimus üliõpilastele.

Kõige olulisem on minu jaoks suhtlemine. Seda pean ma tervishoiutöötajate juures väga tähtsaks. See on kõige keerulisem osa meie tööst. Käelised oskused tulevad praktikaga, aga sõnad võivad „tappa“. Mõelgem selle peale.

 

2) Kuidas leidsid tee õe eriala juurde, mis Sind selle juures paelub?

Õendusesse tõi mind trauma ja pikaaegne haiglas viibimine. Õppisin sellel ajal hoopis dirigeerimist. Haiglas end paremini tundes, hakkasin palatikaaslaseid aitama, õdesid ka. Tegin seda, mida poleks iialgi tohtinud teha, aitasin õdedel tablette jaotada ravimi topsikutesse ja jäime peaarstile vahele. Pahandus missugune, mis sai huvitava lõpu, sain soovituse minna õppima õeks, mida ma ka tegin.

Mulle meeldivad väljakutsed, mida keerulisemad, seda parem. See adrenaliin ja see hea tunne, kui minu tegevuse läbi on inimesel kergem, valutum.

 

3) Mida soovitad tänases situatsioonis õdedele, ämmaemandatele, kolleegidele, õppuritele?

Võtke seda aega, kui  võimalust õppida elus ja elust. Need kogemused on ainulaadsed. Iga halb asi on millekski hea.

 

4) Millega tegeled vabal ajal, mis on Sinu hobid?

Minu nõrkus on reisimine ja autoga kihutamine. Ilmselt adrenaliini vajadus. Ühendan mõlemad tegevused, sõites autoga Euroopa kiirteedel vähemalt korra aastas. Teine hobi, ilma milleta ei saa on talisuplus, hoiab mind tervena. Eelnimetatutest maandamiseks lahendan ristsõnu ja loen.

 

5) Mis on elus kõige tähtsam?

Hoolivus. See on kirjeldamatult hea tunne olla armastatud.