Persoonilugu - Ulvi Kõrgemaa

1. september on esimene koolipäev ja teadmistepäev. Sel puhul vastab 2019/2020. õppeaasta esimese persooniloo küsimustele kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa!

Ulvi Kõrgemaa
Õppeprorektor
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 12. mai 2003

1. Mida sümboliseerib Sinu jaoks esimene koolipäev/teadmistepäev, kuidas kõrgkoolis seda päeva tähistatakse? Kas teadmistepäeva traditsioonid on läbi aastate muutunud või on samad?

Esimene koolipäev tähendab minu jaoks alates 2003 aastast uue tööaasta sümboolset algust. Kuigi ju õppeaasta ettevalmistused algavad juba õige mitmed kuud varem siis avaaktus on ikka see algus, mis on tähtajaliselt fikseeritav. Läbi aastate on kõrgkooli õppeaasta alanud ikka aktusega, ikka ja alati saab tudengitele sõnad peale loetud, et õppetöö ikka hästi sujuma hakkaks. Edasi algab õppekavades juba kibekiire töö, ei ole aega päevagi raisku lasta. Eripäraseks meie kõrgkoolis on kindlasti see, et igal aastal on meil rohkem kui üks aktus. Kindlasti on alati aktus Kohtla-Järvel aga ka olenevalt aastast on avaaktus ka mõnes Eesti kohas veel. Ja muidugi on eripära ka see, et samaväärne õppeaasta algus on iga aasta veebruari alguses, kuna tudengid alustavad vähemalt kahel korral aastal. 

Kokkuvõttes võibki ehk öelda, septembris algav õppeaasta toob kaasa pigem üldise õppeaasta alguse kogu Eestis, kõrgkoolis algab õppetöö oluliselt tihedamalt. 

2. Mida soovid kooliperele ja üldse kõigile, kes kooliaastat alustavad?

Minu soov sellel aastal kõikidele inimestele on see, et ärge tehke asju millel mingit tulemust ei ole ja mida ei ole vaja teha. Olen üsna kindel, et me rabeleme liiga palju ja sellega koos teeme pidevalt asju, mida polegi tarvis teha. Kui oma tööd ja tegemised hästi läbi mõelda ja aega planeerida, siis jõuab oluliselt rohkem ja tehtud saavad palju kasulikumad tegevused. Ikkagi kehtib ka täna vanasõna – üheksa korda mööda üks kord lõika.

3. Kuidas leidsid tee õppeprorektori ametini?

Küll oleks kena, kui seda  ametit kusagil õppida saaks. Kahjuks ei ole see võimalik, kõik kes seda ametit pidanud on või praegu peavad on 200% iseõppijad. Kuidas ma aga selle ametikoha peale sattusin, tuleks küsida minu bossilt, kes mind seda tööd tegema kutsus. Nii see töö selle ametini tekkiski.

4. Millega tegeled vabal ajal, mis on Sinu hobid?

Minu absoluutne huvi ilma milleta ma ei suudagi elada on käsitöö. Eraldi nimetaksin haapsalu rätikud ja sallid ning pitsilised ja mustrilised sokid. Aga ka kõik muu mida saab kududa ja heegeldada, ka tikkida. Hetkel pean oma hobiks ka õppimist, veel vähemalt aasta. Kuid käsitöö on minu jaoks teraapia, vahel pean seda piirama, et saaks eluks vajalikud tegevused ära tehtud. Aga ma armastan ka väga süüa teha ja rooside kasvatamist naudin samuti täiega. Kui mul oleks aega siis loeksin, veidi jõuan seda ka taha. Ja siis on veel ühte ja teist, mida armastan teha.

5. Mis on elus kõige tähtsam?

Elus on kõige tähtsamad oma inimesed ja tervis.