Persoonilugu - Kaja Lempu

12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva. Selle tähtsa päeva puhul vastab kõrgkooli persooniloo küsimustele õenduse õppetooli õpetaja Kaja Lempu!

Kaja Lempu
õenduse õppetooli külalisõppejõud-õpetaja Kuressaares
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 10. juuni 2019

1) Kuidas õdede päeva tähistatakse?

12. maid olen alati õena pidulikumalt tähistanud – sööme kollektiivis torti, lilled kaunistavad lauda ja tunneme ju sel päeval end veidi ilusamalt ja tähtsamalt kui muidu. Sel aastal on kõik aga teistmoodi – tervitused oma kolleegidele lähevad sotsiaalmeedia kaudu või helistades. Kui tavaliselt on rahvusvahelist õdede päeva peetud kollegiaalselt, siis seekord jääb pidu ja pidulikkus koduseinte vahele.

 

2) Kuidas leidsid tee kõrgkooli? Mida õppejõuna pead kõige olulisemaks, mida tulevastele õdedele õpetad?

Olen Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlane. Kuressaares kõrgkooli õdede õppegruppi juhatama hakata oli minu kindel ja kaalutletud otsus – mul oli piisavalt töökogemust ja teadmisi, mida tulevastele õdedele edasi anda. Õppejõuna pean oluliseks sujuvat koostööd, kokkulepetest kinnipidamist, täpsust, arukust, enesekriitilisust ja talupojamõistust (see sõna on viimasel ajal nii populaarne ja peaks ütlema kõik) – need on ka omadused, mida pean oluliseks oma üliõpilastele õpetada peale erialaste teadmiste.

 

3) Töötad ka õena. Milliseid võimalusi õppejõuna ja õena töötades näed? Kuidas meie üliõpilased olid/on eriolukorra ajal kaasatud, mis sellest ajast meelde jääb?

Töötan peale Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõuna veel Kuressaare Haigla õendushoolduse osakonnas – tegelikult läksin sinna eelmisel aastal appi puhkusi asendama ja äkki leidsin, et tegelikult tuleb suuresti kasuks olla samal ajal ka ise õde, kui õpetad õdesid. See annab võimaluse end pidevalt täiendada ja asjadega reaalselt kursis olla, mitte lihtsalt uutest suunadest lugeda.

Märtsi lõpp tõi meile eriolukorra – mitte keegi meist ei teadnud, et see kestab 8, 9 nädalat ja veelgi… Sel ajal oli kõrgkooli üliõpilastel pooleli õenduse aluste praktika erinevates osakondades Kuressaare Haiglas, kui äkki tuli teade, et haigla saadab kõik praktikandid kohe koju ja katkestab praktika. Nädal hiljem vajas haigla vabatahtlike abi triaaži telkides. Helistasin meie üliõpilastele ja umbes 10 minuti pärast oli valminud triaaži telgi nimekiri vabatahtlikest kõrgkooli õenduse eriala üliõpilastest. Olin hämmingus üliõpilaste kohusetundest, abivalmidusest ja kiirest otsustusvõimest. Nad on hetkel küll minu õpilased, aga tulevikus ju minu kolleegid. Kui tuleviku meeskond on sellise suhtumisega, ei ole põhjust muretsemiseks.

Minust sai üleöö vanemõde SISE 4 (covid 4) osakonnas. Geriaatria osakonnast oli vaja kiiresti teha intensiivravi vajavate patsientide osakond, hankida ja korraldada kogu personali töö ja töögraafikud ja ka väljaõpe. Väga paljud kõrgkooli üliõpilased tulid tööle sellel raskel ajal Kuressaare Haiglasse abiõdedena ja olen kindel, et nad kõik said ka eranditult väga tugeva (õe) töökogemuse kogu eluks. Kõige rohkem sellest eriolukorrast jäävadki meelde pühendunud ja arukad õed / tulevased õed, nende töötahe, kohusetunne, täpsus, arukus ja emapaatilisus patsientide suhtes. Kindlasti tuletab veel pikalt eriolukorda meelde ka maskist tekkinud ninarant ja pidevast desinfitseerimisest tingitud valutavad käed.

 

4) Millega tegeled vabal ajal, mis on Sinu hobid? 

Kõige õnnelikumad inimesed pidid olema need, kelle töö on ka tema suurim hobi. Mina olen see õnnelik – armastan ja naudin kõike seda, mida ma teen. Viimased aastad olen väga palju tegelenud ka aianduse ja korilusega. Mulle on oluline puhas ja tervislik tooraine oma kodupeenralt ja -metsast.

 

5) Mis on elus kõige tähtsam?

Elus on väga oluline tegeleda sellega, mis pakub rahuldust ja rõõmu. See tagab tugeva (vaimse) tervise. Kindlasti on tähtis õe töös pidev enesearendamine, mis tagab head teadmised ja uued suunad ametialaselt. Ja muidugi on tähtis ka leida aega – aega perele, sõpradele ja iseendale!