Persoonilugu - Kadri Kööp

19. detsembril toimus kõrgkooli töötajate aastalõpu tänuüritus, kus jagati juba kaheksandat korda rändkarikarikaid. 2019. a "Aasta teoks" valiti üliõpilaste lõputööde põhjal koostatud kogumiku "Uurida on lihtne?! Artiklid lõputööde põhjal II" väljaandmine, mille üheks koostajaks on Kadri Kööp.

Kadri Kööp

õenduse õppetooli õppejõud-lektor
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 21. august 2012

1. 19. detsembril kuulutati kõrgkooli töötajate aastalõpu tänuüritusel välja 2019. aasta tegu, milleks valiti kogumiku "Uurida on lihtne?! Artiklid lõputööde põhjal II" väljaandmine. Mida tunnustusest arvad?

Uurimistööde kogumiku väljaandmise valimine aasta teoks oli suur üllatus, sest 2019. aasta märksõna kõrgkoolile oli institutsionaalne akrediteerimine. Seda enam hindan seda tunnustust ja olen tänulik, et meie tööd on märgatud ja oluliseks peetud. Tänan kõiki kolleege, kes uurimistööde kogumiku väljaandmise poolt hääletasid – see näitab, et oleme õigel teel ning teeme õiget asja, mis on vajalik kogu kõrgkoolile. Rändkarikas on tunnustus kogu meeskonnale ja siinkohal tahaksin veelkord tänada uurimistööde kogumiku koostamise töörühma liikmeid, kes tegid oma tööd südamega ja pingutasid hea tulemuse nimel.

 

2. Oled üks kogumiku "Uurida on lihtne?! Artiklid lõputööde põhjal II" koostajatest. Kuidas kogumiku koostamise idee sündis, mis on kogumiku ülesanne?

Kogumiku koostamise idee sündimise loo kirjeldamiseks peab minema ajas tagasi 2016. aastasse. Uurimistööde kogumiku idee algatasid rektor Ülle Ernits ja õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa ning esimese kogumiku töörühma juhiks oli Urve Kaasik-Aaslav. Kui Urve pöördus minu poole küsimusega, kas oleksin nõus töörühmas osalema, olin kohe nõus. Algas kiire töö, sest juba aasta lõpuks pidi kogumik valmis saama. Esimese kogumiku koostamise töörühmas osalemise kogemus ning Urve eeskuju töörühma juhina  olid suureks abiks juba teise kogumiku väljaandmisel. Teise kogumiku väljaandmist saime pikemalt planeerida ja seetõttu kujunes kogu protsess meeskonna kaasabil sujuvalt ja ladusalt. Lõpp läks siiski kiireks, sest kui algselt planeerisime kogumiku valmimise aasta lõpuks, siis süües kasvas isu ja tahtsime kogumiku valmis saada enne rahvusvahelist nädalat ja akrediteerimist. Selle nimel tegime aktiivset koostööd meeskonnaliikmete, küljendaja ja kirjastusega ning valmis ta sai. Eriti hea meel on mul selle üle, et seekord sai kogumik välja antud ka raamatu kujul. Kogumiku peamine ülesanne on tuua lugejateni paremik kõrgkoolis valminud lõputöödest ning olla teejuhiks üliõpilastele teadusartiklite koostamisel.

3. Kuidas kogumikul siiani läinud on, kes kogumikku loeb/kasutab?

Uurimistööde kogumik on raamatuna kättesaadav kõrgkooli raamatukogus ning kogumiku pdf-versioon on leitav kõrgkooli koduleheküljelt. Planeerime kogumiku kasutusele võtta ka uurimistöö aluste õppeaines, et see jõuaks erinevate õppekavade üliõpilasteni. Kogumiku vastu on huvi tuntud ka väljaspool kõrgkooli, näiteks hiljuti soovis ühte eksemplari Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu. Mul on väga hea meel, et uurimistööde kogumiku said kingituseks kõik üliõpilaskonverentsil suulise ettekande teinud üliõpilased – see võiks ettekannete autoreid veelgi enam motiveerida, et lisaks konverentsiettekandele ka oma uurimistööst artikkel kirjutada ja seeläbi uurimistööd üliõpilaste seas populariseerida. Sest nagu uurimistööde kogumiku pealkiri „Uurida on lihtne?!“ ütleb, võib algus tunduda raske, kuid tegelikult on julge pealehakkamise korral kõik võimalik.
 

4. Missugused on Sinu hobid, mida Sulle meeldib vabal ajal teha?

Olin juba lapsepõlves sportlik tüdruk, kes elas rohkem puu otsas kui maa peal. Kooli ajal tegelesin aktiivselt kergejõustikuga, kuulusin Eesti noortekoondisesse ning põhidistantsid olid 400m ja 800m jooks. Hiljem olen osalenud erinevatel rahvajooksudel, teinud mõne lühema triatloni, jooksnud mitmeid poolmaratone ning ühe korra ka täispika maratoni. Tavalise jooksmise heaks vahelduseks on orienteerumine, mis annab lisaks jalgadele ka ajule tööd ning mõjub tasakaalustavalt. Sellel suvel täitsime elukaaslasega ühe pikaajalise unistuse ning tantsisime tantsupeol – see oli tõesti vägev emotsioon! Lisaks rahvatantsule ja jooksmisele käin päris usinalt ka spordiklubi Revalsport rühmatreeningutes, lemmikuteks on BodyPump ja BodyBalance. Eriti tore on, kui saan trenni teha koos pereliikmetega, et ühiselt aktiivselt aega veeta. Kui sellest kõigest veel aega üle peaks jääma, siis kuulan muusikat ja loen midagi, mis ei ole erialane teaduskirjandus J                                                    

5. Mis on elus kõige tähtsam?

Tähtis on olla tänulik kõige selle eest, mis on hästi ja mitte pidada kõike seda, mis on hästi, iseenesestmõistetavaks. Mulle kõige tähtsamad on kindlasti minu kaks toredat tütart, elukaaslane ja vanemad ning vanavanemad. Minu jaoks väga oluline inimene on minu 87-aastane vanaisa, kes ütleb alati, et „kõigest saab üle“. Vahel on ikka taevas pilvine, aga pilvede taga on alati päike.