Skip to main content

Persoonilugu - Annely Kärema

5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava lektori ja Ida-Tallinna Keskhaiglas ämmaemandana töötava Annely Kärema jaoks on rahvusvaheline ämmaemanda päev sedavõrd erilisem, sest just see valdkond on talle juba kooliajast saati südamelähedane olnud.  

Huvi meditsiini vastu tekkis Annelyl kohe, kui gümnaasiumiga ühele poole sai. „Pärast gümnaasiumi teadsin, et soovin õppida meditsiini. Meil oli väga tugev keemia- ja bioloogiaõpetaja ning see julgustas. Proovisin Tartusse pediaatriasse, aga Tartu ei tundunud mulle sobivat. Kuna minu tädi töötas ämmaemandana Pelgulinna sünnitusmajas, siis läksin vaatama, mida see töö endast kujutab. Otsustasin, et sobib ja asusin õppima – tollel ajal Tallinna Meditsiinikooli. Mulle sobib peredega suhelda ja näha nende vanemaks kasvamist. Tunnen, et saan palju anda, et rasedus ja sünnitus ning sünnitusjärgne aeg kujuneks neile loomulikuks elu osaks. Olen õppinud peresid toetama ja nende ootuste, soovidega arvestama. Meil Eestis on see õnn, et ämmaemandad töötavad noortega, rasedatega, tegelevad sünnitusmajades iseseisvalt normaalsete sünnitajatega ja sünnitusjärgsete peredega. Seega saame olla toeks kogu selle perioodi jooksul.“

Selle aasta suvel saab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava lektor Annelyl täis 14 aastat kõrgkooli tööle asumisest. „Mida kauem olen õppejõuna töötanud, seda rohkem näen, et puhast teooriat saab üliõpilane hästi õppida ka raamatust ja käelisest praktikast. Mida aga peab püüdma õpetada, on just patsiendikesksus, kuidas näha ja arvestada naise/pere vajaduste ja ootustega ning miks patsient on alati kõige keskmes, mille ümber meie peame ehitama oma teenused ja tegevused. Püüan oma loengud ehitada üles nii, et kõigepealt räägime teooriast ja siis toon näiteid ning arutleme, kuidas ämmaemand peaks tegutsema. Ehk ma väga proovin ergutada üliõpilasi ise kaasa mõtlema ja põhjendama kõiki oma tegevusi. Näiteks alati, kui palud naisel mingi analüüsi teha, siis pead ka teadma, mida vastusega peale hakata.“

Nii praktiseeriva ämmaemanda kui ka teadmisi edasi andva lektori rollis on Annelyl hea arusaam sellest, kui oluline on ka ämmaemandaid ja nende valdkonnale olulisi teemasid esile tuua. Just neile tähelepanu pööramiseks on olemas ämmaemandate päev, millel on ka Eestis oluline roll.  „Ämmaemandatel on Eestis traditsioon korraldada igal aastal maikuus konverents. Nii toimub see ka sellel aastal, teemaks on “Lapsed – meie tulevik“. Seal räägitakse praegu meie valdkonna olulistel teemadel, tunnustatakse ämmaemandaid nii nende praktilise töö kui ka üliõpilaste juhendamise eest. Ka meie koolis on sellel aastal plaanis väike veebiülekanne, kus võtavad sõna tudengid ja õppekava juht.“

Tiheda graafiku juures on muidugi oluline ka puhkehetkede maksimaalne kasutamine. Oma vaba aega meeldib Annelyle veeta liikudes. „Olen suur spordifänn. Kuni teise lapse sünnini tegelesin tantsimisega. Alguses võistlustantsuga ja hiljem tantsisin varietees. Pärast seda avastasin enda jaoks jooksmise ja viimased viis aastat olen natuke ka triatloniga tegelenud. Kogu minu pere on sportlik ja ka oma reisidel avastame uusi kohti sageli varahommikuse jooksu või rattasõiduga. Liikumine annab mulle energiat ja aitab rasketest olukordadest läbi.“

Nii mitmes ringkonnas liikuva inimesena toob Annely välja, et elu nautimiseks on oluline keskkond, millega seotud oled. „Kõige tähtsamad on inimesed sinu ümber. Ikka pere, sõbrad ja ka kolleegid. Koos veedetud aeg jätab mälestused ja hea enesetunde. Mul on olnud õnne, et saan töötada koos suurepäraste inimestega nii sünnitusmajas kui ka koolis.“