Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool alustasid koostööd teadmussiirdedoktorantuuri vallas

Vasakult: Riho Altnurme, Johann Langemets, Mihkel Solvak, Maris Laan, Ülle Ernits, Mari Moora, Monika Tasa, Ulvi Kõrgemaa, Martin Argus. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool sõlmisid teadmussiirdedoktorantuuri raamlepingu , et soodustada rakenduskõrgkooli akadeemiliste töötajate järelkasvu ja parandada teadusvõimekust. Selle tulemusel alustas septembris Tartu Ülikoolis tööd esimene ühine teadmussiirdedoktorant Maigi Lepik.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits peab doktorikraadiga töötajate arvu kasvatamist kõrgkoolile äärmiselt oluliseks, sest see võimaldab arendada ühtaegu nii õppesuundi kui ka teadustöö kvaliteeti. Kõrgkooli teadusnõuniku Martin Arguse sõnul on töötajatele doktorantuurivõimaluste loomine strateegiline otsus. Tööandjana pakub kõrgkool töötajatele doktorantuuri vältel kindlat aega teadustööga tegelemiseks, samuti on loodud võimalused karjääri edendamiseks pärast kraadi kaitsmist. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool alustas kohe pärast loomist 2005. aastal ülikoolidega doktorantuurialast koostööd, mille tulemusena on kõrgkoolis nüüdseks 15 doktorandist töötajat. „Tartu Ülikooliga sõlmitud teadmussiirdedoktorantuuri raamleping on sellel teekonnal väga oluline samm, sest hõlbustab koostööd veelgi,“ ütles Argus.

Maigi Lepiku uurimisteema on õppearenduse valdkonnast. Oma doktoritöös käsitleb ta Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi teaduri Mari-Liisa Parderi juhendamisel tehisintellekti ning akadeemilise eetika seoseid. Doktorandi töö tulemusena valmib mudel, mis aitab ennetada tehisintellekti kasutamisega seotud akadeemilise eetikaga seotud väärkäitumisjuhtumeid.

Arguse sõnul on kõrgkooli kõige teravam fookus terviseteaduste suuna arendamisel ja siinkohal nähakse häid koostöövõimalusi Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga. Siiski ei piirduks tulevane koostöö Arguse hinnangul vaid kliinilise meditsiiniga. Tartus toimunud kohtumisel arutati, millised on kokkupuutepunktid kõigi TÜ teadusvaldkondadega, sealhulgas näiteks meditsiinitehnoloogia vallas.

Tööandja toetus motiveerib doktoranti
Tartu Ülikooli teadusprorektori professor Mari Moora sõnul on teadmussiirdedoktorantuuri üks tugevamaid külgi võimalus siduda teadus doktorandi senise praktilise tööga. „Arendame seeläbi heas spetsialistis ka teaduslikku mõtteviisi, millest on abi nii uute probleemide püstitamisel kui ka lahendamisel. Näeme, et sel moel ülikooli tulnud doktorandid on äärmiselt motiveeritud. Tööandja toetus ja selgelt seatud eesmärk mõjuvad hästi nii nende teadustöö tasemele kui ka doktorantuuri ajakavas püsimisele,“ rääkis Moora. Ernitsa sõnul on tööandjale väärtuslik teadmine, et töötaja, kes jätkab doktorantuuris käsitletud teemaga pärast kraadi kaitsmist ka oma igapäevatöös, teeb seda märksa kvaliteetsemalt kui varem.

Lisaks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile on rakenduskõrgkoolidest Tartu Ülikooliga teadmussiirdedoktorantuuri koostöö hõlbustamiseks raamlepingu sõlminud Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia, kellega on ühiseid doktorante nii Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste, loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste kui ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnal.

Teadmussiirdedoktorantuur on ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vaheline koostöövorm, mis võimaldab teadustööd rohkem praktikas rakendada ning suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes.