Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutsub juubelikuul spetsialistide nappust vähendama

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori sõnul vajab Eesti tervishoiusüsteem kiireid lahendusi, et tagada praktikate rahastus ning suurendada eriõdede ja tegevusterapeutide kättesaadavust järgmistel aastakümnetel. 16. oktoobril 85. aastapäeva tähistava kõrgkooli rektor Ülle Ernits rõhutab, et tervishoiu jätkusuutlikkus sõltub hariduse kvaliteedist ja rahastamisest ilma milleta ei ole võimalik tagada vajalikku järelkasvu.

Juubel annab põhjuse meenutada kõrgkooli rolli tervishoiuspetsialistide ettevalmistamisel, kuid rektori sõnul tuleb samaaegselt rääkida ka väljakutsetest, mis vajavad kiiret lahendust. Ülle Ernitsa kinnitusel ei saa kvaliteetset tervishoiuteenust pakkuda ilma tugeva hariduseta ning spetsialistide puudus hakkab järjest enam mõjutama inimeste igapäevaelu ja elukvaliteeti. "Kasvav vajadus tervishoiutöötajate järele leiab lahenduse ainult siis, kui hariduse rahastamine ja süsteemi valmisolek käivad nõudlusega kaasas,“ ütles Ernits. „Meil on vaja rohkem eriõdesid, tegevusterapeute ja hooldustöötajaid, aga vastuvõtt ja rahastus ei ole piisavad,“ tõi ta esile peamise murekoha.

Rektori sõnul on uue konsensusleppe edu võti praktilise õppe rahastamises. „Kui praktikad jäävad alarahastatuks, kannatab noore spetsialisti ettevalmistus ja päriselus vajalike oskuste tase ning me ei saa tagada süsteemile vajaliku tasemega järelkasvu,“ leidis ta.
Järelkasvu jaoks on oluline ka regionaalne kättesaadavus. „Meie roll on hoida õpe paindliku ja regionaalselt kättesaadavana,“ ütles rektor. „Eesmärk on, et õppija saaks omandada eriala kodukohas ning tööandjad saaksid varakult tulevasi kolleege praktikas toetada,“ lisas ta.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õpib hetkel 2566 õppurit, kellest noorim on 18-aastane ja vanim 68-aastane; õppurite keskmine vanus on 31 aastat. Rakenduskõrgharidusõppes õpib 2032 tudengit, suurim õppekava on õendus 1581 tudengiga. Kutseõppes on 402 ja magistriõppes kokku 110 õppijat. 2024/2025. õppeaastal lõpetas kõrgkooli 706 tervishoiuspetsialisti.
Kutsekoja OSKA prognoos näitab, et järgmise kümne aasta jooksul on Eestis vaja umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti, kuid tasemeõppest lisandub samal ajal vaid ligi 6400. “See tähendab, et igal aastal on puudu ligi 130 lõpetajat,“ tõi rektor välja.

Õdede koolitamise idee sai alguse 85 aastat tagasi, esimese iseseisvusaja lõpuaastail, kui 1940. aasta oktoobris avati Tallinna Õdede Kool. Aastatega on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kujunenud arvestatavaks õppeasutuseks Eesti kõrg- ja kutseharidusharidusmaastikul, olles laienenud Kohtla-Järvele, Pärnusse, Kuressaarde ja teistesse Eesti paikadesse.

16. oktoobril toimub kõrgkooli pidulik aastapäeva aktus, kus esitletakse muuhulgas kõrgkooli uut helibrändingut, kuulutatakse välja auliige ning antakse üle tänukirjad.

Enne aktust toimub kõrgkooli raamatukogus rahvusvahelise konverentsi erinumbri “Proceedings of the Estonian Academy of Sciences” esitlus, kus tutvustatakse 2024. a novembris toimunud rahvusvahelise konverentsi „Rahvatervise, tervishoiu ja heaolu edendamine – haridus, teadus ja praktika“ raames valminud teadusartikleid.
Eriväljaande artiklitega saab tutvuda kodulehel.