Kirju kõrgkoolipere | Maria Liiger: teadus ja uskumused toetavad teineteist

17. november on rahvusvaheline üliõpilaspäev, mistõttu tasub tähelepanu pöörata kõrgkooli ühele kõige olulisemale seltskonnale. Need on õpilased ja üliõpilased, kelle mitmekülgsed oskused annavad panuse kogu kõrgkooli toimimisele.
 

Õenduse õppetooli neljanda kursuse tudeng Maria Liiger on kõrgkoolis eelkõige tuntud kui äärmiselt hea esinemisoskusega ja laialdaste teadmistega üliõpilasesinduse liige. Pole ka ime, sest tegelikult on Maria huvid ja oskused äärmiselt värvikirevad ja mitmekülgsed, mis teevadki temast just sellise inimese nagu ta täna on. 

 


 

Vestlesin Mariaga ühe kolmapäeva õhtul, kui ta oma tihedas graafikus mulle aega leidis. Kuigi oli näha, et on päevategemistest juba veidi väsinud, siis kelmikalt naeratades, pidevalt naljatades ja ilmekalt seletades jätkus tal endiselt jaksu, et end täielikult minu küsimustele pühendada. 
 

Nagu müts ja saabas
 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tuli Maria 2017. aastal, peale teist korda katsetel osalemist. “Ma olen kahel vestlusel käinud. Teisel sain sisse,” tunnistab Maria ja tõdeb, et ei oska tänaseni arvata, mida esimesel intervjuul valesti ütles. 
 

Kui kaljukindel huvi tervishoiu vastu võib olla päritud kiirabiarstina tuntud emalt Mare Liigerilt, siis ometi ei ole see kaugeltki ainus valdkond, mida Maria oma tuleviku planeerimisel kaalunud on. Enne kõrgkooli astumist õppis ta Tallinna Polütehnikumis programmeerimist, kuid päris lõpuni sellega ei läinud. “Ma olin vist ühes viimases sessioonõppes. Mina tegin aga tööd ka samal ajal ja mul olid kõik kuud nii, et oli terve päev töö ja oli terve päev kool, seega lihtsalt ei olnud enam aega.”
 

Huvi programmeerimise vastu on Marial aga tänaseni. “Progemine on lahe, aga mulle see õppekava ei läinud väga peale.” Katki läinud tehnikavidinate parandamisega paluvad sõbrad ja tuttavad veel tänaseni Maria abi. “Kui midagi on riistvaraga valesti, siis tavaliselt on kohe, et Maria, tule tee korda.” 
 

Tõin Mariale välja, et programmeerimine ja õendus on oma olemuselt erinevad kui saabas ja müts. “Ma olengi saabas ja müts,” naljatas Maria ning selgitas, et temas peitub veel huvisid ja valdkondi, mis kahest eelnevast omakorda täiesti erinevad on. “Mingitele erialadele ma üritasin ka Tartus sisse saada. Mõtlesin, et teoloogia on põnev, aga seal on see enamuses kristlik. Mind huvitasid rohkem näiteks idamaised religioonid, sest nad on lihtsalt teise vaatenurgaga.” 
 

Vanaemade jälgedes
 

Armastatud eesti näitleja Ellen Liiger oli Maria vanaema, keda ta ise kohanud ei ole. Ometi on justkui saatuse vingerpussina osake vanaemast ka Marias olemas. Nimelt üritas ta enne õendusesse astumist sisse saada ka Šotimaal asuvasse kooli, et näitlemist õppida. Kuigi tänaseks pole ta seda ei Eestis ega välismaal koolis õppimas käinud, siis päris ununenud teatrikunst pole. 
 

Õenduses õppimise kõrvalt korraldab Maria juba üle kahe aasta ka ingliskeelseid näiteringe, kus keskendutakse peamiselt improvisatsioonile. Lisaks on ta üle kahe aastat tegelenud ka etenduste produktsiooniga, kuigi sel hooajal ei ole ta ühtegi üritust korraldanud. “Praegu on teatriga tegeleda raske. Mul on küll olnud huvi inimeste poolt, kes tahavad tunde, aga ma ei taha koroona tõttu neid teha. Tuttavaid on mul tänu näitlemisega seotud reisidele ja kogetule palju.” 
 

Ka teise vanaema loomuses peitus kultuurne loomingulisus, mis avaldub Marias luuleoskusena. “Ma ei ole küll aastaid kirjutanud, aga viimase luuletuse kirjutasin ma oma vanaemast, kui ta suri. Ta kirjutas ka elu jooksul hästi palju luuletusi. Siis ma tegin ühe ka tema mälestuseks, pigem endale kui kellelegi teisele.”
 

Teadus ja uskumused
 

Kõik, kes Mariat kaugeltki näinud on, on kindlasti märganud tema silmatorkavaid ehteid. Ka ajal, mil jutuajamist kokku leppisime, märkasin, et tal rippus kaelas suur ametüst. Poolvääriskivide mõju pole aga tervishoius õpituga kuidagi seotud, mistõttu võib tunduda üllatav, et faktipõhist valdkonda õppiv neiu sellised ehted on valinud. “Minu vaatevinkel on, et teadus ja religioon kui inimlikkus toetavad üksteist. Teadus võib minna igale poole, aga meil on vaja seda inimlikkust, et seda piirides hoida. Näiteks, et miks meil ei ole massiivseid inimkatseid. Sa võid teadust teha, aga see ei tähenda, et sa peaksid inimese hingeelu ja emotsionaalsust ignoreerima.” 
 

Oma ehete puhul meeldib Mariale eelkõige see mõju, mida ühe või teise sümboli tähendus inimesele avaldab. “Ma usun seda mõju, mida inimesed näiteks poolvääriskividele annavad. Kui inimene usub ise, et voh, mul on nüüd see ja see toob mulle head, siis esiteks ta mõttejõud avaldab mõju ja teiseks, kuna ta on meelestatud just ühele asjale, siis ta ka märkab seda rohkem. Näiteks, kui ta kannab kivi, et oleks midagi positiivsemat, siis ta hakkab päevast päeva märkama positiivseid asju rohkem kui negatiivseid.”
 

Tulevik ja unistused
 

Jaanuaris loodab Maria oma õpingutega lõpule jõuda, kuid seda, mida ta peale kooli tegema hakkab, ei oska hetkel öelda. “Mu põhiline probleem on see, et ma ei suuda otsustada. Praegu olen kiirabis ja esimene asi, mis pähe tuleb, on et võiks ikka kiirabisse minna. Aga siis kui ma mõtlema hakkan, siis (loendab näitlikult erinevaid töövõimalusi) seal oli tore ja seal oli tore, aga seal sai hoopis seda teha.” 
 

Korraks käib Maria silmist läbi kerge ideehelk ning pool naljatava tooniga tõdes, et on mõelnud isegi poole kohaga tööle kiirabis, mille kõrvalt anda esmaabikoolitusi ja juhendada näiteringe. “Ma tean ka seda, et ainult näiteringist ei ela ära. Kui just keegi ei otsusta, et ma olen ideaalne personaaltreener tema firmale, kes hakkab inimesi välja õpetama esinemisoskustega.” 
 

Kõige rohkem unistab Maria õnnelikust elust. “Põhimõtteliselt on oluline, et saaksid tegeleda millegagi, mis on sinu jaoks tähtis ja kuhu sa sobid. Tahan läbi elu pidevalt areneda. Samuti on õnnelikus elus piisavalt palju raha, et sa ei peaks muretsema, kas saad süüa või kas sul on katus pea kohal. Samuti, et kui sukad lähevad katki, saad osta uued sukad.” 
 

Sõbrad Mariast 
 

Üliõpilasesinduse esimees Liisa Hiob tõdeb, et Maria olemuse tabamiseks peab teda esmalt tundma õppima. “Maria kohta kehtib hästi lause “vaga vesi, sügav põhi”. Esmapilgul tundub ta tagasihoidlik ebatavalise stiiliga noor neiu, aga kui teda natuke rohkem tundma õppida, siis avastad sa ühe äärmiselt intelligentse, vaimuka ja super hea esinemis- ja kõnelemisoskusega inimese, kellega ei hakka kunagi igav. Lisaks on ta väga suure südamega ja alati valmis hädast välja aitama, kuid ta ei lase endale pähe astuda ja jääb kindlaks oma arvamusele.” 
 

Aseesimees Mart Vestli tunnistab, et eelkõige jääb silma Maria suur süda. “Maria on lahe, justkui kass, kes kõnnib omapead. Ta ei karda erineda ega esineda. Näitlejageen on talle kindlasti sisse kodeeritud, sinna ei ole midagi parata. Kui Mariaga aega veeta, siis ta vürtsitab vestlust oma musta huumori ja kõlava naeruga. Maria seltsis ei ole kunagi igav. Tihti arutleme ja seejärel naerame elu üle, mis näitab, et Marial on õe ametiks selles mõttes väga hea ellusuhtumine. Mis kõige tähtsam - tal on suur süda. Maria hoolib oma patsientidest, lähedastest ja ka loomadest, mis on ilmselt tema kõige suurem voorus. Seetõttu tuleb ka temasuguseid omakorda hoida.”