Käisin Erasmus+ kutseõppe projekti raames hooldustöötaja praktikal Hispaanias. Soovisin just Hispaanias teha oma praktikat, kuna mulle sobib hispaanlaste kultuur ja lootsin ka paremat ilma kui kodumaal.
Sattusin Hipaanias Baski piirkonda, Bilbao lähedale, Portugaletti, kus minu vastuvõtjaks oli Fundacion Aspaldiko. Kuna olin nende jaoks esimene praktikale tulija Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist siis ei teadnud keegi, mis mind mind seal ees ootamas on. Juhised kuhu ja millal mind oodatakse olid olemas ja nii ma seal kokkulepitud päeval maja ees seisin.
Väikene ärevus korraks tekkis, kui sain aru, et praktiliselt mitte keegi ei räägi inglise keelt. Esimesel praktikapäeval üritasin mõista kehakeelest mida minult oodatakse. Aga juba järgmisel päeval sain hakata kasutama oma telefoni tõlkerakendust, mis aitas terve praktika aja pidada ka pikemaid ja sisutihedaid vestlusi.
Praktika kohaks oli asutus mis hõlmab endas 7 korrust laiaulatuslikke sotsiaal-ja tervishoiuteenuseid nii eakatele kui sõltuvusmääras isikutele. Asutus keskendub suuresti eakate hooldusele ja elukvaliteedi parandusele. Samuti oli majas päevakeskus, tervishoiuteenused (füsioterapeudid, arstid, õed, hooldustöötajad). Pakuti psühholoogilist ja sotsiaalset abi nii asutuse elanikele kui pereliikmetele. Kuna asutus oli väga tunnustatud koolituskeskus, siis oli suur panus ka vabatahtlike tegemisetes.
Mina sattusin tegelema eakatega kes vajasid pikaaegset hooldust. Ehk siis sellel korrusel elasid eakad oma elu lõpuni. Päevaplaani sai üsna kiirelt selgeks ja sain tegutseda ka üksinda. Kohati koomiline oli kui eakas hooldatav rääkis hispaania keelt mina talle eesti keeles vastu, aga see ei tekitanud ühtegi probleemi.
Mind üllatas positiivselt hooldustöötajate suhtumine. Nii positiivset suhtlust omavahel kui ka hooldatavatega pole ma mitte kuskil näinud. Üllatusi jagus aga veelgi- esiteks oli toit väga mitmekesine, 3 käiku oli iga lõuna. Samuti oli arsti loal võimalus osadel eakatel ka saada klaas veini söögi kõrvale. Hooldustöötajad lakkisid vanemate prouade küüsi ja laulsid neile üsna tihti.
Hispaanias saab hooldustöötajaks ainult 2 aastat koolis õppinud inimesed. Hispaanlased töötavad väga vähe. Sellist töökultuuri, et selg märg- hipaanlastel ei ole. Hooldustöötaja tööaeg seal ettevõttes oli 7 tundi päeval ja 10 tundi öösel. Tore oli see, et praktikandid käisid kohal ainult tööpäevadel 8-15. Ja kui siis juhtus, et on riigipüha (ja pühasid on neil palju) siis praktikandid kohale ei lähe.
Vabadel päevadel sai ringi jalutatud. Mis oli tähelepanuväärne aga, et peaaegu ükski tee tänaval ei kulgenud tasapinnaliselt. Kõik tänavad on kas ülesse või alla. Kes on Tallinna vanalinnas mööda Pika jala tänavat Toompea poole läinud siis sealt saab ettekujutuse Bilbao tänavatest. Ainuke mis päästis olid head jalanõud.
Hispaaniasse sattudes tuleb kindlasti ka kohe arvestada, et keset päeva tundub nagu linn oleks väljasurunud. Kõik poed ja söögikohad pannakse päris mitmeks tunniks kinni, et siis pealelõunat jälle avada.
Aga kõik minu lootused said täidetud. Ilm oli märtsi lõpu kohta väga soe ja aprillis oli juba ka kuumalained. Toit oli hea ja odav. Inimesed väga jutukad ja sõbralikud. Mind koheldi nagu pereliiget ja see kõik tekitas tunde kui oodatud ma seal olin.
Mul on siiralt hea meel, et Erasmus+ võimaldas mul sellist praktikakogemust saada ja olen paljud koolis läbikäidud teemad nüüd enda jaoks teisiti mõtestanud. Elus on nii, aga saab ka teistmoodi.
Jaanika Jaagus
Hooldustöötaja õppekava õppur
