Liigu edasi põhisisu juurde
Ligipääsetavus
Keel
Otsing
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli delegatsioon

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli delegatsioon

5 Veebruar, 2026
Uudis

Õenduse ja tegevusteraapia tudengid osalesid rahvusvahelises IPPE programmis Belgias

25. - 30. jaanuar osalesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse ja tegevusteraapia tudengid koos õendus õppejõudude Kurt Cassari ja Jane Kajuga Belgias Gentis toimunud Blended Intensive Erasmus+ programmis „Interdisciplinary Programme on Palliative and End-of-Life Care“ (IPPE).  

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on korduvalt osalenud antud programmis, mille võõrustajaks on Belgia Artevelde University of Applied Sciences. Peale kuue eesti üliõpilase olid kohal ka 70 tudengit Lätist (Riga Stradins University), Leedust (Vilniauskolegija/ Higher Education Institution), Tšehhist (Charles University), Kosovost (University of Gjakova "FEHMI AGANI"), Belgiast (PXL-University College), Hispaaniast (Escola Universitària d’Infermeria I Teràpia Ocupational), Portugalist (Setubal Polytechnic Institution), Jaapanist (University of Tsukuba) ja Ameerika Ühendriikidest (University of Connecticut, School of Nursing).

Nii veebi- kui ka kohapealsete õpitubade keskmes oli elu lõpu hoolduse ja palliatiivravi käsitlemine interdistsiplinaarsest vaatenurgast. Õppetöös osalesid erinevate erialade tudengid, sealhulgas õendus, tegevusteraapia, sotsiaaltöö, logopeedia ja füsioteraapia, mis võimaldas mitmekülgset arutelu ning erialade vahelist teadmiste vahetust.

Õpitubades esinesid mitmed oma valdkonna spetsialistid, kes käsitlesid palliatiivravi eri tahke, sealhulgas palliatiivravi pediaatrias, spirituaalsuse rolli elu lõpus ning puudutuse tähendust elu lõpu hoolduses. Lisaks teoreetilistele ettekannetele said tudengid praktilise kogemuse erinevate toetavate teraapiate kaudu, nagu muusika- ja kunstiteraapia, reiki ning nn soul language, mis avardasid arusaama holistilisest lähenemisest palliatiivravi kontekstis.

Image:
Haptonoomia õpituba

Kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar viis läbi õpitoa, mis keskendus keskkonna mõjule elu lõpu hoolduses. Programmi raames külastati ka palliatiivravi osakondi Ghentis ja selle lähiümbruses, mis andis osalejatele võimaluse tutvuda kohalike praktikate ja organisatsiooniliste lahendustega vahetus töökeskkonnas.

Olulise osana programmist toimus paneeldiskussioon elu lõpu meditsiiniliste otsuste teemal, keskendudes muu hulgas eutanaasia rollile nende otsuste kujunemisel. Belgias on eutanaasia seaduslik nii füüsiliste kui ka vaimse tervise haiguste korral ning teatud tingimustel ka alaealistele. Paneel diskussioonis oli esindatud hospiits õde USAst, perearst Belgiast (kes viib ise ka läbi eutanaasiat), eetika õppejõud Belgiast, palliatiivravi arst Tšehhist. Perekonna vaatenurka esindas paneelis Sandra Sterckx, kelle 20-aastane tütar Liz lahkus eelmisel aastal eutanaasia kaudu pikaajaliste vaimse tervise probleemide tõttu. Oma kogemust jagas ka Liz’i vend. Paneeldiskussiooni modereeris kõrgkooli õppejõud Jane Kaju.

Image:
Paneel diskussioon
Tudengite mõtted:

Liis: "Mulle jäid enim meelde lähedaste jagatud kogemuslood eutanaasia ja palliatiivravi teekonnast – need olid väga võimsad ning panid mõtlema inimväärikuse, valikute ja toetuse olulisusele elulõpus."

Sven: "Põnev oli jagada õeks õppimise kogemuse sarnasusi ja erinevusi teistest riikidest tulnud tudengitega ning seeläbi nendega paremini suhestuda. Mind köitis võimalus töötada projekti kallal koos erinevate erialadega, mu teadmised suhtlusterapeutide, tegevusterapeutide, sotsiaaltöötajate ja teiste oskuste ning väärtuslikuse kohta kinnistus. Ja muidugi ka see, et kuigi oleme kõik samas valdkonnas siis mõisted ja lähenemised võivad olla märkimisväärselt erinevad ka riikide vahel kes on niiöelda samas kultuuriruumis mille eesotsas on muidugi eutanaasia. Samas minu multidistsiplinaarne, erinevatest kultuuridest ja rahvustest koosneva grupiga koos töötades olid kõik ühel lainel, et alustalad on ikka samad - patsient on eelkõige inimene ning väärib väärikat ja austavat käsitlust. Ilmselt enim silmi avav ja vestlusainest pakkuv oli debatt eutanaasia teemal. Mõistsin kui sügav ja isiklik see protseduur on ning kui suurt tugisüsteemi see vajab."

Janeli: "Mulle meeldis, et kursuse raames saime tutvuda ja proovida erinevaid viise, kuidas patsiente vaimselt toetada. Tegelikult väiksed asjad, mis töötajalt palju resursse ei nõua, näiteks soul language, kus esimene ülesanne oli 5 min lihtsalt kirjutada kõike, mis pähe tuleb. Tegelikult selle 5 min jooksul jõuab palju kirja panna ja ennast paberil välja elada ning hiljem on palju kergem olla."

Image:
Õpilased lõpuprojekti esitamas

Marii: "Mulle, meeldis see, et kõik said erinevaid arvamusi avaldada ja, et ei olnud tuima iseseisvat tööd palju. Suhtlemist oli omavahel palju, mis tegid ülesanded ja pikad koolipäevad huvitavaks. Muidugi ka erinevate inimestega suhtlemine ja nende seisukohtade kuulamine. Mulle meeldib tavaliselt mugavustsoonis olla ja pigem enda grupiga asju teha (eestlastega) aga seal tekkis tahtmine pigem teiste inimestega rääkida, lihtsalt sellepärast, et see oli huvitav ja arendas palju."

Loviisa: "Tegevusteraapia üliõpilasena võtsin kursuselt kaasa väärtuslikke teadmisi ja tehnikaid patsiendi heaolu toetamiseks elulõpuravi kontekstis. Tuli selgelt esile ka kultuuridevahelised erinevused sekkumiste valikul. Näiteks Belgias kaasatakse palliatiivraviüksustes teraapialoomi ning osakonnas on patsientidele mõeldud suitsuruum. Normaalsus on ka erinevate tantsu- ning lähedast füüsilist kontakti toetavate tehnikate kasutamine."

Karmen: "Mulle jäi eriti meelde võimalus võrrelda omavahel kogemusi selle kohta, kuidas eri riikides õdedeks õpitakse. Arutasin seda teemat teistega palju. Samuti oli väga huvitav see, et kuigi olime pärit erinevatest riikidest, jõudsime ühe ja sama juhtumi lahendamisel sarnaste ideedeni. Lisaks sain väärtusliku ülevaate sellest, kui palju erinevate erialade spetsialiste on palliatiivravis vaja ning kui oluline on nende koostöö ühtse meeskonnana patsiendi parimaks toetamiseks. Samuti oli kogemus omaette näha palliatiivravi osakonda ning kui palju Belgias selle osakonna patsientide heaks tehakse. Väga palju lisaväärtust andsid ka lähedaste lood, kuna nende kaudu oli võimalik näha olukorda nende vaatenurgast. See teadmine aitab mul edaspidi lähedastega paremini arvestada ja nendega tõhusamalt suhelda."

IPPE programmi kõrvalt olid samuti kohal praktikud ehk enda riigis palliatiivravi arendavad spetsialistid. Nende programm sisaldas kohalike asutustega tutvumist, omavahel kogemuste jagamist ning ka loenguid, kus enda riigis sama tee läbi teinud spetsialistid jagasid rõõme, muresid ja soovitusi. IPPE+ programmis olid sel korral esindatud Belgia, Ukraina, Jaapan, Malta ja Eestit esindasid Ida-Tallinna Keskhaigla palliatiivravi õde Olga Potapova ja Lõuna-Eesti Haigla hingehoidja, palliativravi teenuse juht Kristjan Prii.

Täname kõiki partnereid meeldiva koostöö eest ning täname oma kooli võimaluse ja toetuse eest! 

Image:
Grupipilt

Piltide autor: Filip Dejonckheere.

kõik uudised