Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid 18. detsembril koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud: suureneb õdede põhiõppe ja tegevusterapeutide vastuvõtt ning esmakordselt lepitakse kokku eriõdede magistriõppe koolitusmahud.

Uus lepe aastateks 2026–2030 näeb ette õdede vastuvõtu suurendamise vähemalt 720 üliõpilaseni aastas (eelmises konsensusleppes 700). Märkimisväärse uuendusena lepitakse kokku eriõdede vastuvõtt terviseteaduse magistriõppes, mis kasvab perioodi lõpuks 120 kohani. See vastab otseselt vajadusele iseseisva vastuvõtuga eriõdede järele, kes saavad võtta suuremat kliinilist vastutust, seisab Sotsiaalministeeriumi pressiteates.

Leppega tagab Sotsiaalministeerium praktikakohtadele juhendamistasude maksmise valitsemisala eelarvest. Kui varasemalt toetus õdede praktikakorraldus osaliselt projektipõhistele vahenditele, siis uue leppe kohaselt võtab riik püsiva kohustuse rahastada praktikajuhendamist riigieelarvest. 

Uue konsensusleppe 2030. õppeaastaks kokkulepitud minimaalsed vastuvõtunumbrid on järgmised: 

• Õdede põhiõpe: 720 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 700); võrreldes esimese konsensusleppega 2016. aastal on kasv 40%.
• Terviseteaduse magistriõpe (eriõed): uuendusena vähemalt 80 vastuvõtukohta aastas, kasvades perioodi lõpuks 120 kohani.
• Tegevusterapeut: 40 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 25). Märkimisväärne kasv tuleneb suurenenud vajadusest taastusravi järele.
• Farmatseut: 45 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 48).
• Bioanalüütiku, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku erialad: kokku püsivalt 120 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 102); perioodi jooksul võib vastuvõtt erialade vahel jaotuda paindlikult.

Konsensusleppele kirjutasid alla Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ning erialaliitudest Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liit; leppega ühinevad Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Farmatseutide Liit, Eesti Bioanalüütikute Ühing , Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Radioloogiatehnikute Ühing.

Tegemist on kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppega. Esimene lepe sõlmiti 2017. aastal ning õdede vastuvõtuks lepiti kokku 600 õppekohta aastas. Esmakordselt lepiti ühiselt kokku põhimõte, et vastuvõtud ei tohi langeda alla kriitilise miinimumi.   
Teine lepe sõlmiti 2022. aastal COVID-19 pandeemia ja tööjõukriisi tingimustes ning selle fookus oli süsteemi hoidmine: õdede vastuvõtt tõsteti 700 kohani aastas, eesmärgiga eeskätt säilitada järelkasvu ning praktikajuhendamise rahastamine tõsteti esmakordselt poliitilisse fookusesse.

Foto: Andras Kralla