Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord (alates 2013. aastal immatrikuleeritud õppuritele).pdf

KINNITATUD
kõrgkooli nõukogu
19.03.2013. a
otsusega nr 2.1

Riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

 (alates 2013. aastal immatrikuleeritud õppuritele)

Koostamise aluseks on haridus- ja teadusministri 21.12.2012. a määrus nr 40 "Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord", Euroopa keeleõppe raamdokument 2007, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus § 14 punkt 10.

1.       Riigikeele oskuse nõuded
1.1.     Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) eesti keelest erineva emakeelega õpilas-/üliõpilaskandidaadi (edaspidi kandidaat) kõrgkoolis õppimiseks vajalik riigikeele oskuse tase peab vastama   Euroopa keeleõppe raamdokumendis  määratletud iseseisva keelekasutaja (B2+) tasemele.
1.2.     Nõutavat keeleoskuse taset mitteomaval kandidaadil on kohustus läbida vajaduspõhine täiendav riigikeele süvaõpe.

2.       Riigikeele oskuse hindajate pädevus
2.1.     Kandidaadi riigikeele oskuse taset enne süvaõppesse õppima asumist võivad hinnata SA Innove poolt spetsiaalse ettevalmistuse saanud õppejõud.

3.       Riigikeele süvaõppe moodul
3.1.     Kõrgkoolis toimub vajaduspõhine riigikeele süvaõpe järgmistes mahtudes:
3.1.1. õppetöö toimub lisaks õppekavajärgsetele õppeainetele, nominaalne õppeaeg pikeneb ühe semestri ja õppemaht suureneb 30 EAP riigikeele süvaõppe võrra;
3.1.2. õppetöö toimub paralleelselt õppekavajärgsete õppeainetega ja õppemaht suureneb  20 EAP riigikeele süvaõppe võrra;
3.1.3. õppetöö toimub paralleelselt õppekavajärgsete õppeainetega ja õppemaht suureneb  10 EAP riigikeele süvaõppe võrra.
3.2.     Riigikeele süvaõpe kõrgkoolis toimub mooduli aineprogrammi alusel.
3.3.   Riigikeele süvaõppe mooduli raames toimuvad riigikeele oskuse hindamine enne süvaõppesse õppima asumist, õppetöö (sh suvekool) ja riigikeele oskuse hindamine süvaõppe läbimisel.
3.3.1. Riigikeele oskuse hindamisel kontrollitakse kandidaadi või õpilase/üliõpilase  riigikeele valdamist nelja osaoskuse (kuuldu mõistmine, loetu mõistmine, kirjutamine, rääkimine) kaudu.
3.4.     Edukalt riigikeele õppe läbinud õpilase/üliõpilase riigikeele oskus vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud iseseisva keelekasutaja (B2+) tasemele  ja õpilane/üliõpilane on suuteline keeleliselt hakkama saama rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe tasemel õppimisega. B2+ keeletaseme kirjeldus on lisas 1.

4.       Riigikeele oskuse hindamine enne süvaõppesse õppima asumist
4.1.     Kõrgkool korraldab eesti keelest erineva emakeelega kandidaadi riigikeele oskuse hindamise enne süvaõppesse õppima asumist. Hindamise eesmärk on kandidaadi keeleoskuse taseme määratlemine iseseisva keelekasutaja (B2+)  tasemest lähtuvalt. Õppemahu järgi rühmadesse jagamine toimub vastavalt  lisale 2.
4.2.     Hindamine toimub kahes osas: kirjalik ja suuline osa.
4.2.1. Kirjalikus osas hinnatakse kandidaadi kuuldu mõistmist, loetu mõistmist ja  kirjutamisoskust.
4.2.2. Suulises osas hinnatakse kandidaadi rääkimisoskust. Hindamiskomisjon koostab hinnatavate nimekirja alusel vestluspaarid ja hinnatavad tulevad rääkimisoskuse hindamisele kahekaupa paaris vastavalt hindamise kellaajale.
4.3.     Eesti keelest erineva emakeelega kandidaadil on kohustus läbida riigikeele hindamine.
4.4.     Kandidaat on kohustatud hindamisele tulles esitama hindamiskomisjonile isikuttõendava dokumendi.
4.5.     Kui kandidaadi riigikeele oskus on hindamise tulemusel 80 või rohkem punkti, siis on kandidaadi keeleoskuse tase piisav ja kandidaat võib alustada õpinguid rakenduskõrgharidusõppe/kutseõppe õppekavadel süvendatud riigikeele õppes osalemata.
4.6.     Kõrgkoolil on õigus korraldada järelhindamist vastavalt vajadusele.
4.7.     Mõjuval põhjusel hindamisele mitteilmumisest peab  kandidaat teavitama vastuvõtuspetsialisti hiljemalt selle toimumise päeval.

5.       Keeleõppe suvekool
5.1.     Kõrgkooli suvisel vastuvõtuperioodil vastu võetud eesti keelest erineva emakeelega kandidaadil on kohustus osaleda  keeleõppe suvekoolis, juhul kui riigikeele hindamisel saadud punktisumma on 79 või vähem punkti.
5.2.     Suvekoolis ei pea osalema  kandidaat, kelle riigikeele oskus on hindamise tulemusel 80 või rohkem punkti.
5.3.     Keeleõppe suvekool on riigikeele süvaõppe mooduli osa.

6.       Rakendussätted
6.1.     Antud dokumendi ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.
6.2.     Antud dokumendi  muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli liikmeskonnal ja struktuuriüksustel.
6.3.     Riigikeele süvendatud õppe korralduse eest vastutab õppeprorektor, dokumenti haldab keeleõppe koordinaator.

Lisa 1
Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud iseseisva keelekasutaja (B2+) taseme kirjeldus
1.       Kuuldu mõistmine – õpilane/üliõpilane saab aru nii konkreetset kui ka abstraktset teemat puudutavast kõnest ja mõistab nii üldkeelset kui ka erialaga seotud pikemat diskussiooni või   loengut.
2.       Loetu mõistmine – õpilane/üliõpilane saab aru nii aktuaalsetel kui ka erialastel teemadel kirjutatud pikematest tekstidest ning suudab nendest leida olulist infot.
3.       Rääkimisoskus – õpilane/üliõpilane suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega nii üldkeelsetel kui ka erialastel teemadel, oskab oma seisukohti tuttavates olukordades väljendada ja põhjendada.
4.       Kirjutamisoskus – õpilane/üliõpilane oskab kirjutada nii üldkeelset kui erialast arusaadavat teksti, edastada infot ning kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti.
5.       Leksikapädevus – õpilane/üliõpilane valdab  rakenduskõrgharidustasemel õppimiseks üldkeele ja tervishoiu valdkonnas piisavat sõnavara.
6.       Grammatikapädevus – õpilane/üliõpilane teab grammatika põhireegleid ja oskab neid praktikas kasutada. Grammatikaeksimused ei sega teksti mõistmist.

Lisa 2

Täiendava riigikeele süvaõppe vajaduse määratlemine hindamisel saadud punktisummast lähtuvalt toimub alljärgnevalt:

Hindamise tulemus

Riigikeele süvaõppe toimumiskoht

Riigikeele süvaõppe maht

kuni 59 punkti

Tallinn

30 EAP

60–69 punkti

Tallinn ja Kohtla-Järve

20 EAP

70–79 punkti

Tallinn ja Kohtla-Järve

10 EAP