Eriala tutvustus

Eellugu
Optometriste hakati Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koolitama 1998. aastal. Eesti kaubanduse ja majanduse mitmekesistumine põhjustas prillipoodide arvu järsu kasvu, mille tulemusena suhteliselt väikesearvuline silmaarstide hulk ei suutnud elanikkonna vajadusi silmade kontrollimise osas rahuldada. Järjekorrad silmaarsti vastuvõtule venisid kuni 2 kuuni. Üheksakümnendate aastate keskpaigas tekkis terav vajadus spetsialistide järele, kes oleksid suutelised inimestele prille välja kirjutama, müüma ja ka valmistama. 

Arenenud Euroopa riikides on optometriste koolitatud juba aastakümneid. Silmaarsti poole pöördutaksegi ainult juhul kui silm on haige (muidu terve silma prillivajadus ei ole haigus). Pikkade aastate jooksul on välja kujunenud olukord, kus optometristid töötavad optikakauplustes ja silmaarstid kliinikutes.
Tänase seisuga on optometristi diplom väljastatud rohkem kui 200-le optometristile, kellest valdav enamik töötab omandatud erialal.

Mida teeb optometrist?

  • Optometristi eriala sisaldab endas kõiki prillipoes vajaminevaid teadmisi ja oskusi:
  • Kliendi nägemisteravuse kontrollimine ja prilli- või kontaktläätseretsepti väljastamine
  • Prillide, päikeseprillide, kontaktläätsede ja muude optiliste abivahendite soovitamine ja müük
  • Prillide valmistamine ja pisiremondi teostamine
  • Prillide- ja/või kontaktläätsekandjate hilisem järelteenindus ja -kontroll

Ülaltoodust selgub, et optometrist on oma ala asjatundja, kes on võimeline iseseisvalt hakkama saama mistahes tegevuse või probleemiga, mis puudutab inimese nägemisteravuse korrigeerimist ja tööd optikakaupluses.

Mida ootame optometristiks pürgijalt?
Optometristiks õppida soovijad peaksid olema:

  • head suhtlejad
  • arenenud empaatiavõimega
  • teenindusvalmid
  • õpihimulised
  • reaalainetes keskmisest tugevamad

Loomulikult eeldame kõigilt õppida soovijatelt huvi optomeetria eriala vastu ja soovi ka tulevikus ennast pidevalt täiendada.

Mida tulevastele optometristidele õpetame?

Kõik erinevate tervishoiualade üliõpilased õpivad sarnases mahus ja struktuuris üldaineid ning põhiaineid toetavaid aineid – nendest moodustub n-ö foon erialaainete (põhiainete) omandamiseks.
Põhiained moodustavad kõrgkoolis õpetatavast koos erinevate praktikatega töökohtadel ja kliinikutes üle poole kogu õppemahust. Väga suur osakaal on nägemise uurimise, prillide valmistamise ja optika õpetamisel. Optomeetria õppetooli põhiainete õpetajateks on oma eriala tunnustatud spetsialistid, kellel on oma igapäevase töö tõttu alati värsked teadmised optikaturul toimuvast.
Nägemise uurimise ja prillide valmistamise tunnid toimuvad spetsiaalselt selleks otstarbeks sisustatud õppelaborites. Laborite sisustus on kaasaegne, mis võimaldab üliõpilastel ennast kurssi viia viimaste tehnoloogiliste saavutustega.

Optometristi tulevik?
Hetkel töötavad optometristi diplomiga pärjatud spetsialistid valdavalt prillipoodides ning nägemise korrigeerimisega tegelevates väikekliinikutes. On arvata, et seoses arvutite üleilmastumise ja elanikkonna vananemisega ei lõppe optometristi töö kunagi. Oleme juba hakanud mõtlema ka optometristi rakendamisele teistel elualadel, mis samuti inimese nägemisega seotud - kõikvõimalikud ergonoomilised probleemid, valguse ja valgustusega seotud valdkondade konsulteerimine, erinevate värvitoonide mõju inimese igapäevases (töö)keskkonnas jne. Kuna võtame meid ümbritsevast informatsioonist üle 90% vastu silmade abil, siis ei lange nägemisega seotud küsimused ja võimalikud lahendused meie igapäevaelus kunagi tahaplaanile.


Lisainfo:

  • Vootele Tamme

    Vootele Tamme

    Optometristi õppekava juht, õppejõud-lektor

    • vootele.tamme@ttk.ee
    • 6 711 737
    • 127