Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord

The requirements and assessment procedures of state language skills
of Tallinn Health Care College

KINNITATUD
Kõrgkooli nõukogu
14.06.2011. a
otsusega nr 2.1

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli riigikeele oskuse nõuded ja hindamise kord

I. Keeleoskuse nõuded

1. Üliõpilaskandidaadi riigikeele oskus vastab „Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis“ määratletud iseseisva keelekasutaja tasemele (B2).
2. Nõutavat keeletaset mitteomavatel üliõpilaskandidaatidel on võimalus kandideerida:
a) ämmaemanda, farmatseudi või tervisedenduse õppekavale, mille õppemaht suureneb 30 EAP riigikeele süvaõppe võrra (Tallinnas);
b) õe põhiõppe, farmatseudi, optometristi või tegevusterapeudi õppekavale, mille õppemaht suureneb ja nominaalne õppeaeg pikeneb 30 EAP riigikeele süvaõppe võrra (Tallinnas);
c) õe põhiõppe õppekavale, mille õppemaht suureneb ja nominaalne õppeaeg pikeneb 60 EAP riigikeele süvaõppe võrra (Kohtla-Järvel).

II. Üliõpilaskandidaadi riigikeele oskust hinnatakse vastuvõtukatsete ajal eesti keele kirjaliku testi ja vestluse põhjal.

III. Riigikeeleõpe toimub aineprogrammi alusel, mis on heaks kiidetud ja kinnitatud õenduse, ämmaemanduse, farmaatsia, tervisedenduse, optomeetria ja tegevusteraapia õppetoolide juhatajate poolt. Aineprogrammis on riigikeele õpetamise eesmärgid, õpiväljundid, andmed õpetajate kohta, õppesisu, õppetegevus, õppemeetodid, õpitulemused ja hindamise kriteeriumid.

IV. Edukalt riigikeeleõppe läbinud üliõpilase riigikeele oskus vastab „Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis“ määratletud iseseisva keelekasutaja tasemele (B2) ja üliõpilane on suuteline keeleliselt hakkama saama rakenduskõrgharidustasemel õppimisega.

1. Kuuldu mõistmine
Üliõpilane saab aru nii konkreetset kui ka abstraktset teemat puudutavast kõnest ja mõistab nii üldkeelset kui ka erialaga seotud pikemat diskussiooni või loengut.
2. Loetu mõistmine
Üliõpilane saab aru nii aktuaalsetel kui ka erialastel teemadel kirjutatud pikematest tekstidest ning suudab nendest leida olulist infot.
3. Üldine rääkimisoskus
Üliõpilane suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega nii üldkeelsetel kui ka erialastel teemadel, oskab oma seisukohti tuttavates olukordades väljendada ja põhjendada.
4. Üldine kirjutamisoskus
Üliõpilane oskab kirjutada nii üldkeelset kui erialast arusaadavat teksti, edastada infot ning kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti.
5. Leksikapädevus
Üliõpilane valdab rakenduskõrgharidustasemel õppimiseks üldkeele ja tervishoiu valdkonnas piisavat sõnavara.
6. Grammatikapädevus
Üliõpilane teab grammatika põhireegleid ja oskab neid praktikas kasutada. Grammatikaeksimused ei sega teksti mõistmist.

V. Hindamine toimub õppeprotsessi hindamise (kontrolltööde või ülesannete) põhjal. Kursuse jooksul sooritab üliõpilane ühe kirjaliku ja ühe suulise arvestuse.

VI. Üliõpilase üldist keeleoskust, edasijõudmist ja õpitu omandamist hinnatakse kõrgharidussüsteemis kehtiva 6-pallise hindamisskaala alusel. Hindamise aluseks on aineprogramm ja hindamiskriteeriumid, mille koostamisel on lähtutud „Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis“ (2007) määratletud keeleoskustaseme (B2-tase) kirjeldustest.

VII. Kursuse lõpus sooritab üliõpilane riigikeele eksami, millega kontrollitakse tema riigikeele valdamist nelja osaoskuse (kirjutamine, kuulamine, lugemine, rääkimine) abil. Eksamile pääsemise tingimuseks on protsessihinnete põhjal saadud arvestuse, ühe kirjaliku ja ühe suulise arvestuse positiivne sooritus.