Õppekorralduseeskiri
Academic regulations
KINNITATUD
Kõrgkooli nõukogu
26.08.2011. a
otsusega nr 5.1
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL
ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
I. Üldsätted
(1) Kinnitamine ja mõisted
1. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on õppetööd, õppetööalaseid suhteid ja õppetöö korraldust reguleeriv põhidokument. ÕKE sätestab üldised õppekorralduse reeglid ja normid.
2. ÕKE aluseks on EV Haridusseadus, Rakenduskõrgkooli seadus, Ülikooliseadus, Kõrgharidusstandard, Kutseõppeasutuse seadus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus ja muud õigusaktid.
3. ÕKE koostatakse õppeprorektori juhtimisel, kinnitatakse ja vajadusel muudetakse kõrgkooli nõukogu poolt.
4. ÕKE täitmine on kohustuslik kõrgkooli liikmeskonnale (üliõpilased, õpilased, akadeemiline ja mitteakadeemiline personal), olenemata õppija staatusest või personali töökohustuste täitmise aluseks oleva lepingu vormist.
5. ÕKE-s kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses (mõisted on esitatud tähestikulises järjekorras):
5.1 Ainepunkt (AP) õppemahu ühik, mis vastab õpilase 40 tunni (1 õppenädala) jooksul tehtud tööle.
5.2 Akadeemiline kalender - fikseerib õppeaasta olulised tähtajad kuupäevaliselt. Akadeemiline kalender kinnitatakse kõrgkooli nõukogus.
5.3 Diplomihinne – õppekava järgne mooduli/aine lõpphinne (eksam, arvestus, hindeline arvestus), mille õppejõud fikseerib protokollis ja kannab õppeinfosüsteemi (ÕIS) ning mis kantakse üliõpilase/õpilase akadeemilisele õiendile/hinnetelehele.
5.4 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid.
5.5 Eksmatrikuleerima – üliõpilast/õpilast nimekirjast välja arvama.
5.6 Euroopa ainepunkt (EAP) - õppemahu ühik, mis vastab üliõpilase 26 tunni jooksul tehtud tööle.
5.7 Immatrikuleerima - üliõpilast/õpilast nimekirja arvama.
5.8 Individuaalne õpinguplaan - õpingute plaan, mille esitavad üliõpilased/õpilased, kes taotlevad akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks õppeaja pikendamist või vajavad mõnel muul põhjusel individuaalset õpinguplaani. Õpinguplaani kinnitab õppetooli/osakonna juhataja.
5.9 Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
5.10 Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane/õpilane kui õppejõud.
5.11 Kursusesüsteem – õppesüsteem, kus üliõpilane/õpilane läbib moodulid/ained õppekavas kehtestatud järjekorras. Üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta moodulite/ainete (va valik- ja vabaained) õpiväljundite omandamist täies mahus.
5.12 Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.
5.13 Kutseõppes toimub õpe kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi.
5.14 Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest.
5.15 Nominaalne õppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub õppekava täitmiseks.
5.16 Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas praktilise töö ja/või iseseisva töö vormis ning juhendaja (praktikabaasi poolse ja kõrgkoolipoolse juhendaja) juhendamisel.
5.17 Rakenduskõrgharidusõpe - kõrghariduse esimese astme õpe, mille käigus üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks ja magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
5.18 Riigieelarveväline õppekoht (REV) – õppekoht, mille õppeteenustasu kuulub hüvitamisele füüsilise või juriidilise isiku poolt õppeteenuslepingu alusel. REV õppekohtade arvu ja õppeteenustasude määrad kinnitab kõrgkooli nõukogu.
5.19 Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht ehk riigieelarveline õppekoht (REK) – õppekoht, mille õppeteenuste kulud katab kõrgkool riigieelarvest eraldatud vahenditega. REK arv määratakse kindlaks EV haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
5.20 Süvendatult riigikeele õppimine kõrghariduse omandamisel - kõrghariduse omandamisel eesti keelt mittevaldava üliõpilase süvendatult riigikeele õppimine haridus- ja teadusministri määrusega „Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord” kehtestatud tingimustel ja korras. Riigikeele õppimise korral pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.
5.21 Tunniplaan - õppetöö korraldamise alusdokument, mis koostatakse õppekavast ja akadeemilisest kalendrist lähtuvalt vastavas õppetoolis/osakonnas. Tunniplaan on üliõpilasele/õpilasele, õppejõule ja teistele kõrgkooli töötajatele kättesaadav ÕIS-s ja kõrgkooli stendil.
5.22 Täiskoormusega õpe – õppevorm, kus üliõpilane/õpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavas täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahu 100%-liselt.
5.23 Vabaained on õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt vabalt valitavad õppeained.
5.24 Valikained on õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt vabalt valitavad õpitava valdkonnaga seotud õppeained.
5.25 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) toimub vastavalt väljatöötatud korrale.
5.26 Õpilane – isik, kes on immatrikuleeritud kutseõppe õppekavale. Kõrgkoolis üliõpilastele kehtivad õigused ja kohustused laienevad õpilastele.
5.27 Õpiväljundid (õpitulemused) on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.
5.28 Õppeaasta – kõrgkooli õppeaasta algab 1. septembrile lähimal esmaspäeval ja kestab 40 õppenädalat vastavalt akadeemilisele kalendrile. Õppeaastale eelneb kaks ja järgneb kaks õppenädalat, mis on ette nähtud õppevõlgnevuste likvideerimiseks. Õppetöö eel- ja järelnädalate ajal võib toimuda õppetöö õppetooli/osakonna poolt koostatud plaani alusel.
5.29 Õppeaine on konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum, mis on mooduli osa.
5.30 Õppeinfosüsteem (ÕIS) - kõrgkooli elektrooniline infosüsteem õppejõududele ja üliõpilastele/õpilastele õppeinfo kättesaadavuse tagamiseks. ÕIS-st leiab üliõpilane/õpilane teabe õppekavade, tunniplaani ja õpitulemuste kohta. ÕIS-i juurdepääs on ID-kaardiga aadressilt https://ttk.ois.ee
5.31 Õppekava – Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud kõrgharidusstandardile vastav ühe või mitme omavahel seotud eriala õppe alusdokument, mis määrab õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu koos mahu ja kontrolli vormiga; valikuvõimalused ja tingimused; praktika vormid ja mahu, õppe lõpetamise tingimused.
5.32 Õppeteenuse leping – riigieelarvevälisel (REV) õppekohal õppiva üliõpilase ja kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse kõrgkooli üliõpilase õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
5.33 Õppevõlgnevus – õppekavajärgse arvestuse või eksami tähtaegselt mitte sooritamine.
5.34 Õppur – isik, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli kutseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekavale.
5.35 Üliõpilane – isik, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õppekavale.
II. Üliõpilaseks/õpilaseks saamine
(2) Immatrikuleerimine
6. Kõikidele õppekavadele kehtestab kõrgkool ühtse vastuvõtueeskirja, mis on kinnitatud kõrgkooli nõukogus ja vastab Rakenduskõrgkooli seadusele (19.11.2006) ning EV teadus- ja haridusministri 11. aprilli 2002. a määrusele nr 33 „Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtmise kord“.
7. Rakenduskõrghariduse õpingute alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Kutseõppesse võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt põhiharidus.
8. Õppuriks immatrikuleeritakse rektori käskkirjaga vastuvõtukomisjoni otsuse alusel, lähtudes pingereast.
9. Kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased/õpilased kantakse EHIS registrisse.
10. Õppeaasta jooksul toimub immatrikuleerimine, arvestades varasemaid õpinguid ja töökogemust (VÕTA). Üliõpilas/õpilaskandidaat esitab avalduse ja varasemaid õpinguid tõendava dokumendi. Üliõpilaseks/õpilaseks immatrikuleeritakse õppetooli/osakonna juhataja nõusolekul vastuvõtukomisjoni otsuse alusel. Riigieelarvelistele kohtadele immatrikuleeritakse vabade kohtade olemasolul.
11. Korduv õppimine samal haridustasemel on võimalik riigieelarvevälisel õppekohal, kui eelnevatest õpingutest pole möödunud kolmekordne nominaalne õppeaeg või kui EV haridus- ja teadusministri riikliku koolitustellimuse käskkiri ei sätesta teisiti.
12. Lõputöö kaitsmiseks või lõpueksami sooritamiseks immatrikuleerimisel konsulteeritakse õppeasutusega, kus on läbitud eelnev õppekava.
13. Välisriikide vahetusüliõpilased/õpilased immatrikuleeritakse õpingute perioodiks. Neile laienevad üliõpilaste/õpilaste õigused ja kohustused, välja arvatud õigus taotleda õppelaenu ja õppetoetust. Vahetusüliõpilasi ei kanta EHIS - sse.
14. Esimeselt kursuselt eksmatrikuleeritud üliõpilasel/õpilasel on õigus astuda kõrgkooli üldistel alustel.
(3) Vabanenud õppekohtade täitmine
15. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust ilma mõjuva põhjuseta õppetöölt puudunud esimese kursuse õppuri eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekohale immatrikuleerida samal aastal kandideerinud isiku, võttes aluseks koha vastuvõtu pingereas.
16. Riikliku koolitustellimuse alusel õppiva õppuri eksmatrikuleerimisel on kõrgkoolil õigus samal õppekaval riigieelarvevälisel kohal õppiv õppur üle viia riigieelarvelisele õppekohale pingerea (esimesel õppeaastal sisseastumise pingerida, edaspidi eelneva õppeaasta õppetulemuste pingerida) alusel. REK arv õppekaval on määratud kindlaks EV haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
III. Õppetegevuse alused
(4) Õppeastmed ja –kohad
17. Õpe kõrgkoolis toimub rakenduskõrghariduse ja kutseõppe tasemel ning tööalase täienduskoolitusena.
17.1 Rakenduskõrgharidusõpe:
17.1.1 rakenduskõrghariduse õppe maht on 180-270 EAP;
17.1.2 rakenduskõrghariduse õpe eelnevat sama kutseala kutseharidust omavatele isikutele. Õppe maht on 120 EAP;
17.1.3 rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõputöö kaitsmise või lõpueksamiga (vastavalt õppekavale);
17.1.4 rakenduskõrghariduse õppekava täitnud üliõpilased saavad rakenduskõrghariduse diplomi, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).
17.2 Kutsehariduse õpe keskhariduse ja põhihariduse baasil:
17.2.1 õppe maht on 40-80 ÕN;
17.2.2 õpe lõpeb lõpueksamiga;
17.2.3 lõpetanud saavad lõputunnistuse ja hinnetelehe.
17.3 Tööalane täienduskoolitus
17.3.1 täiendusõppe eesmärgiks on pakkuda sotsiaalteenuse, tervishoiu ja heaolu valdkonnas kutse-, ameti- ja eriala teadmiste, oskuste ning vilumuste omandamist ja täiendamist ning ümberõpet;
17.3.2 koolituse maht oleneb kursuse eesmärgist ning määratakse kursuse programmiga;
17.3.3 koolituse läbinud saavad tunnistuse;
17.3.4 koolitusel osalejaid ei immatrikuleerita üliõpilasteks/õpilasteks, vaid registreeritakse kursustel osalejateks.
17.4 Õppekohad:
17.4.1 õppekohad jagunevad riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadeks (RE) ja riigieelarvevälisteks õppekohtadeks (REV);
17.4.2 riiklik koolitustellimus kinnitatakse igal aastal haridus- ja teadusministri poolt;
17.4.3 kõrgkoolil on õigus avada riigieelarveväliseid õppekohti kõikidel õppekavadel vastavalt kõrgkooli nõukogu poolt määratud arvule.
(5) Õppevorm ja õppesüsteem
18. Õppetöö toimub kursusesüsteemis, kus õppur läbib õppekavas kehtestatud õppeained täismahus tunniplaani alusel.
19. Kutseõppes toimub õpe koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis.
20. Õppekeel on eesti keel. Õppekeelena teiste keelte kasutamise kinnitab haridus- ja teadusminister. Õpiväljundite saavutamiseks teiste keelte oskuse vajaduse fikseerib õppekava.
(6) Õppekavad
21. Rakenduskõrgharidusõppe aluseks on õppekavad, mis vastavad kõrgharidusstandardile, kutsestandarditele ja on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).
22. Kutseõppe õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.
23. Õppuril on õigus riigieelarvelisel kohal õppida samaaegselt ühe õppekava alusel.
24. Uue õppekava avamise, õppekava muutmise ja lõpetamise korra kehtestab kõrgkooli nõukogu (Õppekava statuut).
(7) Õppekorraldus
25. Õppetöö vormid on kontaktõpe (loeng, seminar, praktikum, e-õpe jms), iseseisev töö ja praktika.
26. Kontaktõppe (sh e-õpe) maht moodustab õppekava teooriaõppe mahust mitte rohkem kui 50% ja iseseisev töö mitte vähem kui 50%.
27. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valik- ja/või vabaaineteks (kuni 10% õppekava mahust). Kohustuslikud õppeained on määratud õppekavas. Valik-ja vabaained on õppuril võimalik valida kõrgkooli poolt etteantud valikust õppeaja jooksul või taotleda arvestamist VÕTA alusel.
28. Valikaine kuulajaks registreerimisel võtab õppur kohustuse õppeaine sooritada. Õppeaine mittesooritamisel loetakse see õppevõlgnevuseks.
29. Iga aine kohta koostab õppejõud aineprogrammi. Aineprogrammi kohustuslikud osad (ÕISi sisestatuna) on:
29.1 eesmärk;
29.2 õpiväljundid;
29.3 õppemeetodid;
29.4 iseseisev töö;
29.5 kohustusliku (ja soovitatava) kirjanduse loetelu;
29.6 hindamine.
30. Aineprogrammi juurde kuuluvad hindamiskriteeriumid, iseseisva töö juhendid jm õppejõu poolt vajalikuks peetav dokumentatsioon, mille õppejõud teeb õppijatele kättesaadavaks ÕISis rubriigis õppematerjalid.
31. Aineprogrammi sisestab õppejõud ÕISi hiljemalt 15 september (sügissemestri ained) ja 15 veebruar (kevadsemestri ained). Aine algul tutvustab õppejõud programmi õppuritele.
32. Akadeemiline kalender ja tunniplaan.
32.1 Õppekava täidetakse õppeaastate ja semestrite kaupa. Õppeaasta ja semester on määratletud akadeemilises kalendris. Akadeemilise kalendriga sätestatakse kuupäevaliselt õppeaasta ning iga semestri algus ja lõpp. Õppetegevust reeglina ei toimu jõulu- ega suvevaheajal, riiklikel pühadel.
32.2 Õppetöö korralduse kalenderplaan on tunniplaan.
32.3 Tunniplaani koostavad ja selle toimivuse eest vastutavad õppetoolid/osakonnad. Tunniplaani koostamisel on prioriteetne õppetöö läbiviimise terviklikkus ja õppurite ning õppejõudude töökoormuse optimaalne jaotumine päevas ja nädalas.
32.4 Tunniplaan vastab õppekavale ja on õppuritele ning õppejõule kättesaadav elektrooniliselt ÕIS-is kaks nädalat enne õppeaasta algust ja infostendil nädalate kaupa.
32.5 Õppekava tunniplaani koostamise ja täitmise eest vastutab vastava õppetooli/osakonna juhataja.
32.6 Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid: mooduli/aine nimetus või lühend, õppejõu nimi, toimumise aeg ja koht.
32.7 Õppejõud järgib kehtivat tunniplaani. Tunniplaani muudatused, mis tulenevad tööalasest lähetusest, teadus- ja metoodilisest tööst ning teistest põhitööga seotud ülesannete täitmisest, kooskõlastab õppejõud vähemalt 7 tööpäeva varem õppetooli/osakonna juhatajaga.
32.8 Õppejõud informeerib koheselt õppetooli/osakonna juhatajat, kui ta ootamatu olukorra tõttu ei saa tunniplaani järgida.
33. Õppur viiakse üle järgmisele kursusele, kui eelmise kursuse kohustusliku õppe maht on täidetud täies mahus - 100%.
34. Õppetööst osavõtt on õppuritele kohustuslik.
35. Üleviimine sama eriala ühelt kursuselt järgmisele kursusele toimub õppeprorektori käskkirjaga õppetooli/osakonna juhataja esildise alusel hiljemalt 15. septembril.
IV. Praktika
(8) Üldsätted
36. Praktika kinnistab ja täiendab õppuri teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
37. Kõrgkooli ja õppuri vahel sõlmitakse konfidentsiaalsusleping, millest kummalegi osapoolele jääb üks eksemplar.
38. Kutseõppes reguleeritakse praktika korraldamine kolmepoolse lepinguga kõrgkooli, õpilase ja praktikat korraldava ettevõtte või asutuse vahel .
39. Kõrghariduses reguleeritakse praktika korraldamine kas:
39.1 raamlepinguga kõrgkooli ja praktikabaasi vahel (informatsioon kodulehel);
39.2 kahepoolse lepinguga kõrgkooli ja praktikabaasi vahel konkreetse praktika sooritamiseks nimetatud üliõpilaste poolt;
39.3 kolmepoolse lepinguga kõrgkooli, üliõpilase ja praktikabaasi vahel.
40. Koolipoolne praktikajuhendaja on vastavat valdkonda tundev õppejõud, kes juhendab õppurit praktika ajal.
41. Praktikajuhendaja praktikabaasis (mentor) on eriala spetsialist, kes juhendab õppurit praktika ajal.
42. Praktika ajal on kõrgkooli õppur kohustatud järgima õppekorralduse eeskirja, programmi, eetikakoodeksit, praktikabaasi nõudmisi jt juhendeid ning õigusakte.
43. Praktikat korraldab vastava eriala õppetool/osakond.
(9) Aeg ja koht
44. Praktika sooritamise aeg ja maht määratakse õppekavas.
45. Praktika ajaline paiknevus õppeaastas määratakse õppetoolis.
46. Praktikat võib sooritada õppetoolis/osakonnas heaks kiidetud ja õppetooli/osakonna juhataja poolt kinnitatud praktikabaasides.
(10) Praktikale suunamise tingimused
47. Praktikale suunatakse õppur õppetoolis/osakonnas kehtestatud praktikadokumentatsiooniga.
48. Praktikale lubatakse õppur õppetooli/osakonna juhataja loal.
(11) Praktika eesmärk
49. Teoorias omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ning rakendamine praktikas.
50. Praktiliste kutse-, eri- ja ametialaste oskuste omandamine.
51. Kutse- ja ametialaste hoiakute ning väärtushinnangute kujundamine.
(12) Üliõpilase/õpilase kohustused ja õigused praktika ajal
52. Üliõpilasel/õpilasel on kohustus:
52.1 pidada kinni tähtaegadest, mis on seotud praktika koha valiku, praktikale mineku ja praktikadokumentatsiooni esitamisega;
52.2 täita korrektselt praktikadokumentatsiooni;
52.3 võtta osa praktikaseminaridest;
52.4 informeerida koheselt juhendajat kõrgkoolist ja mentorit praktikabaasis probleemidest, mis takistavad praktika sooritamist;
52.5 täita praktikabaasis kehtivaid reegleid.
53. Õppuril on õigus:
53.1 osaleda praktikabaasi valikul;
53.2 nõuda spetsiifilistes osakondades praktikabaasilt eririietust (näiteks operatsiooniplokk, kiirabi jne);
53.3 kasutada praktikabaasis isikukaitsevahendeid.
(13) Nõuded praktikabaasile
54. Praktikabaasile esitatud nõuded lähtuvad mooduli programmist.
55. Praktikabaas peab õppurile tagama:
55.1 igapäevase õppuri juhendamise, määrates individuaalse praktikajuhendaja;
55.2 isikukaitsevahendite kasutamise;
55.3 eririietuse spetsiifilistes osakondades;
55.4 instrueerimise töö- ja tuleohutuse alal;
55.5 riiete vahetamise võimaluse.
(14) Praktika katkestamine
56. Iga praktika katkestamine vaadatakse õppetoolis/osakonnas läbi individuaalselt.
57. Praktika katkestatakse ainult vastava õppetooli/osakonna juhataja nõusolekul, kui:
57.1 praktikabaas rikub praktikalepingu tingimusi;
57.2 praktikabaasi ja õppuri vahel tekib lahendamatu konflikt.
(15) Vaidluste lahendamise kord
58. Praktika käigus tekkinud vaidlused lahendatakse koostöös õppuri, mentoriga praktikabaasist ja juhendajaga kõrgkoolist.
V. Teadmiste kontroll ja hindamissüsteem
(16) Eksamid ja arvestused
59. Üliõpilastel, kes on kõrgkooli sisse astunud 2008 või varem toimub hindamine vastavalt haridusministri 11. veebruari 1999. a määrusele nr 10 „Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem“ Vt p. 66
60. Üliõpilastel, kes on kõrgkooli sisse astunud alates 2009 toimub hindamine vastavalt Haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määrusele nr 71 “Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“.
61. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Hindamise eesmärgiks on õppimise toetamine ning usaldusväärse informatsiooni andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
62. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik). Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
62.1 Eksam ja hindeline arvestus on teadmiste kontrolli eristav hindamise vorm. Eksam võib olla kirjalik (elektrooniline), suuline, oskuste demonstratsioon, eelmiste kombinatsioon või kaitsmine. Kaitsmisele kuuluvad lõputööd ning teised mooduli/aine programmides määratud üliõpilas-/õpilastööd. Tulemus fikseeritakse hindamisskaala alusel (vt p. 65).
62.2 Arvestus on hindamise mitteeristav hindamise vorm. Tulemus fikseeritakse arvestatud/arvestamata.
63. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.
64. Hinnatavates moodulites, ainetes või muudes õppetöö ühikutes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume.
65. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid fikseerib õppejõud mooduli/aine programmis ja teeb õppetööd alustades õppuritele teatavaks.
66. Üliõpilastel (sisse astunud alates 2009) eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
66.1 «A» («5») – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
66.2 «B» («4») – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
66.3 «C» («3») – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
66.4 «D» («2») – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
66.5 «E» («1») – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
66.6 «F» («0») – «puudulik» – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
66.7 Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga «arvestatud» ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga «mittearvestatud».
67. Üliõpilase (sisse astunud 2008 või varem) õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:
67.1 hinne 5 (A) – „suurepärane“ - silmapaistev ja eriti põhjalik aine teoreetilise ning rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91-100 protsenti;
67.2 hinne 4 (B) – „väga hea“ - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute piires, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil esineb vigu, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Aine mahust on omandatud 81-90 protsenti;
67.3 hinne 3 (C) – „hea“ - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus, esineb ebatäpsust. Aine mahust on omandatud 71-80 protsenti;
67.4 hinne 2 (D) – „rahuldav“ - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61-70 protsenti;
67.5 hinne 1 (E) – „kasin“ - üliõpilane on omandanud miinimumteadmised, kuid nende rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51-60 protsenti;
67.6 hinne 0 (F) – „puudulik“ – üliõpilase teadmiste tase on minimaalne. Aine mahust on omandatud 0-50 protsenti.
*Mõiste „eksam” laieneb ka arvestuste ja kaitsmiste kohta.
67.7 Rakenduskõrghariduse tasemel hinded A – E* on positiivse tulemuse näitajad, tulemuse F puhul pole eksam/arvestus/ kaitsmine sooritatud.
67.8 Mittediferentseeritud arvestuse puhul on „arvestatud“ positiivne tulemus, „mittearvestatud“ negatiivne tulemus.
68. Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud määruses sätestatud skaala järgi.
68.1 Hindega «5» («väga hea») hinnatakse sellist õpitulemust, mis on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
68.2 Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
68.3 Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
68.4 Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
68.5 Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
69. Hinde fikseerib õppejõud ÕIS-s ja esitab allkirjastatud protokolli paberkandjal õppeosakond.
70. Protokoll on ametlik alusdokument, mille põhjal täidetakse õpingute lõpetamisel akadeemiline õiend või hinneteleht. Protokolli õigsuse eest vastutab õppejõud. Protokolli (nii elektroonilise kui paberkandjal) esitab õppejõud mitte hiljem kui üks nädal pärast viimast tunniplaanijärgset tundi.
71. Hinde kujunemise ja hindamiskriteeriumid fikseerib õppejõud aineprogrammis.
(17) Eksamite sooritamise kord
72. Eksamitele lubatakse õppurid, kes on:
72.1 täitnud mooduli/aine programmis fikseeritud nõuded;
72.2 riigieelarvevälistel õppekohtadel õppeteenustasu võlgnevuseta.
73. Eksamineeritaval on õigus:
73.1 kasutada eksamiks ettenähtud abivahendeid ja materjale;
73.2 tutvuda oma kirjaliku eksamitööga ning esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik apellatsioon õppetooli/osakonna juhatajale kolme tööpäeva jooksul pärast eksami tulemuste teatavakstegemist. Apellatsioon vaadatakse läbi vastavas õppetoolis/osakonnas ning eksamineeritavat informeeritakse otsusest kahe nädala jooksul.
74. Eksamineerijal on õigus:
74.1 lubada õppur eksamile pildiga dokumendi esitamisel (pass, ID-kaart, juhiluba, üliõpilas-/õpilaspilet, ISIC-kaart);
74.2 lubada eksamile õppur, kes on täitnud mooduli/aine programmis kehtestatud tingimused;
74.3 eemaldada õppur eksamilt keelatud abivahendite (sh mobiiltelefon, arvuti jms) või kaasõppurite abi kasutamise eest, samuti õppejõudu või kaasõppureid solvava või halvustava käitumise pärast ning kanda eksamiprotokolli negatiivne eksamitulemus koos eksamilt eemaldamise põhjuse märkimisega.
75. Õppur võib eksamilt puududa vaid mõjuva põhjusega. Mõjuvateks põhjusteks loetakse haigust ning ekstreemset sündmust. Eksamilt puudumisest tuleb võimalusel ette teatada. Ilma mõjuva põhjuseta eksamilt puudumise korral sooritab õppur eksami korduseksamina.
76. Eksamile hilinenud õppur lubatakse eksamile eksamineeriva õppejõu loal. Hilinemine, olenemata põhjusest, ei võimalda lisaaega eksami ettevalmistamiseks ega kirjaliku eksami sooritamiseks.
77. Pikemalt haige olnud õppur võib taotleda eksamitähtaja pikendamist vastava avalduse alusel, millele on lisatud arstitõend. Luba antakse ja eksami tähtaeg määratakse vastavas õppetoolis/osakonnas. Reeglina toimub eksam korduseksami aegadel.
78. Eksami võtab üldjuhul vastu aine/mooduli õppejõud.
79. Eksami läbiviimise ja korra eest vastutab eksamit vastuvõttev õppejõud.
80. Eksami ajal on eksami sooritajate vahel sidevahendite kasutamine ja omavaheline suhtlemine keelatud.
81. Keelatud abivahendeid kasutanud või muul moel eksamikorda eiranud õppuri eksamilehele kantakse hinne F/1.
82. Eksamile mitteilmumisel tehakse eksamiprotokolli õppuri kohta märge „mitteilmunud“. Mõjuva põhjuseta mitteilmumisel loetakse märge kahe tööpäeva möödumisel alates eksami toimumisest hindeks F/1.
83. Õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätnud üliõpilast/õpilast eksamile ei lubata ning eksamiprotokolli tehakse märge „eksamile mitte lubatud – õppeteenustasuvõlg“. Pärast võla tasumist saab õppur sooritada eksami korduseksamina.
(18) Korduseksamid/arvestused/kaitsmised
84. Õppuril on õigus sooritada ühe ja sama aine eksamit või arvestust kolm korda. Mõjuva põhjuseta (arsti tõend, vääramatu jõud, õnnetus vms) eksamile/arvestusele/testile vms mitte ilmumist loetakse võrdseks hindega F/mitte sooritatud ja see ei anna lisasoorituse võimalust.
85. Positiivselt hinnatud (B, C, D, E / 4, 3) eksami/arvestuse/kaitsmise kordussooritamine hinde parandamiseks ei ole lubatud.
86. Lõpueksamil/lõputöö kaitsmisel saadud hinde F / 1, 2 puhul on korduseksami sooritamine või lõputöö kaitsmine võimalik sama õppekava järgmisel lõpueksamil/kaitsmisel, kuid mitte varem kui poole kalendriaasta pärast.
87. Lõputöö kaitsmise reglement ja kord on kehtestatud lõputöö kaitsmise juhendis.
VI. Õpingute katkestamine ja lõpetamine
(19) Akadeemiline puhkus
88. Akadeemiline puhkus on õppuri vabastamine õppetööst omal soovil üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks.
89. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust kuni kaheks aastaks. Taotlemisel esitab õppur arsti (tervishoiuasutuse) tõendi.
90. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on õppuril õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse).
91. Lapsehoolduspuhkuse korral võib akadeemilisel puhkusel olla vastavalt Puhkuseseaduses ette nähtud korrale.
92. Akadeemilist puhkust, selle katkestamist ja lõpetamist taotleb õppur avalduse alusel. Akadeemiline puhkus vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga.
93. Akadeemilisel puhkusel viibijad on kõrgkooli õppurite nimekirjas.
94. Akadeemilist puhkust ei võimaldata:
94.1 esimese kursuse õppuritele;
94.2 akadeemiliste võlgnevustega õppuritele;
94.3 riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivatele õppeteenustasu võlgadega õppuritele.
95. Eeltoodud piiranguid ei rakendata akadeemilise puhkuse taotlemisel tervislikel põhjustel, kaitseväe tegevteenistusse asumisel või alla kolmeaastase lapse hooldamiseks.
96. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õppurit üle järgmisele kursusele.
97. Akadeemilise puhkuse ajal võib õppur sooritada eksameid ja arvestusi ning kasutada kõrgkooli ruume võrdselt teiste õppuritega. Akadeemilisel puhkusel viibija ei osale õppetööl.
98. Akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvestata nominaalse õppeaja hulka.
99. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppur õppetoetust ei saa.
(20) Välisriigis õppimine
100. Välisriigis on võimalik õppida rahvusvaheliste programmide toel, millega kõrgkool on liitunud. Täpsed programmide tingimused on kõrgkooli kodulehel.
(21) Õpingute pikendamine
101. Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib õppur taotleda isikliku avalduse põhjal kuni 12 kuu ulatuses üks kord õppeperioodi jooksul.
102. Õpingute pikendamise avaldus rahuldatakse, kui õppur esitab enda koostatud individuaalse õppevõlgnevuste likvideerimise ajakava, mis on vastavate õppejõududega kooskõlastatud.
103. Likvideerinud kõik õppevõlgnevused ja esitanud avalduse õppetooli/osakonna juhatajale, naaseb õppur õppetööle.
104. Õpingute pikendamise aeg arvestatakse nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse õppur üle riigieelarvevälisele (tasulisele) õppekohale.
(22) Eksmatrikuleerimine
105. Eksmatrikuleerimine toimub õppuri või kõrgkooli algatusel.
106. Eksmatrikuleerimine õppuri soovil toimub rektorile esitatava avalduse alusel. Eksmatrikuleerimise põhjuse kirjutab õppur avaldusele.
107. Eksmatrikuleerimine kõrgkooli algatusel toimub järgmistel põhjustel:
107.1 õppekava täitmine täies mahus (kõrgkooli lõpetamine);
107.2 akadeemiline edasijõudmatus:
107.2.1 mooduli/aine mittesooritamine;
107.2.2 eelmise õppeaasta õppevõlgnevuste mittelikvideerimine 15. septembriks;
107.3 vääritu käitumine, mis on eksimine üldtunnustatud käitumisnormide ja akadeemiliste tavade vastu. Vääritu käitumine on:
107.3.1 teiste õppurite eest teadmiste kontrolli sooritamine;
107.3.2 teise autori kirjaliku töö või selle osa esitamine ilma nõuetekohase viitamiseta;
107.3.3 praktikabaasi nõuete ja/või kutsealaga seonduvate eetikanormide jäme rikkumine praktikaperioodil;
107.3.4 dokumentide võltsimine;
107.3.5 tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva otsuse jõustumine;
107.3.6 kõrgkooli sisekorraeeskirjade ja õppekorraldust reguleerivate dokumentide mittejärgimine jms.
107.4 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine riigieelarvevälisel kohal ;
107.5 mõjuva põhjuseta õppetööle mitteilmumine (otsustatakse individuaalselt);
107.6 lõputöö/lõpueksami mittesooritamine;
107.7 õppuri teovõimetuks tunnistamine (vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustikule);
107.8 õppuri surm.
108. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud õppur ei saa taotleda immatrikuleerimist enne ühe aasta möödumist eksmatrikuleerimisest.
109. Õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud õppur võib taotleda immatrikuleerimist pärast maksevõla tasumist.
(23) Õpingute lõpetamine
110. Õpingute lõpetamine toimub pärast õppekava täitmist täies mahus, k.a lõputöö kaitsmine või lõpueksami sooritamine positiivsele hindele.
111. Kõrgkooli lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele haridustunnistusena ühtne riiklik diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne diploma supplement.
112. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanutele võidakse väljastada diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel:
112.1 täitnud rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus;
112.2 kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami hindele «A» ja
112.3 keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.
113. Kõrgkooli akadeemilise õiendi väljavõte või tõend väljastatakse avalduse alusel üliõpilasele/õpilastele, kes eksmatrikuleeritakse ilma õppekava täies mahus läbimata.
114. Kutsehariduse tasemel keskhariduse ja põhihariduse baasil õppe lõpetajale väljastatakse lõputunnistus ja hinneteleht vastavalt VV määrusele „Kutseõppeasutuse lõputunnistuse vorm, statuut ja väljaandmise kord”. Kutsehariduse tasemel keskhariduse baasil lõpetajatele ei väljastata lõputunnistust kiitusega.
VII. Õppuri õigused ja kohustused
(24) Õppuril on:
115. Õigus saada kõrgkoolilt teavet õppekorralduse kohta.
116. Õigus õpi- ja karjäärinõustamisele.
117. Õigus valida kõrgharidustaseme õppekava alusel õppides oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest või kutseõppe õppekava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires.
118. Õigus ühisõppekava alusel õppides läbida oluline osa ühisõppekavast ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis.
119. Õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi.
120. Õigus kasutada õppetööks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid kõrgkooli rektori poolt kehtestatud korras.
121. Kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju.
122. Õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilas- või õpilasesindusse;
123. Õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet.
124. Õigus osaleda õppetöös ning kohustus sooritada ettenähtud eksamid, arvestused ja õppepraktikad õigel ajal.
125. Õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks.
126. Õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid.
127. Õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile.
128. Õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.
129. Õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
130. Õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punkti 9 või õpilaspilet «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 6 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
131. Õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras.
132. Õigus saada tunnustust eeskujulike õppetulemuste ja /või kutseala õpingutega seotud kõrgkoolivälise ja/või kõrgkoolisisese tegevuse eest.
133. Õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
134. Muud «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud õigused.
(25) Õppuril on keelatud
135. Kõrgkooli ruumides ja territooriumil suitsetada.
136. Viibida kõrgkooli ruumides ja territooriumil alkoholi- ja/või narkootilise aine joobes.
137. Tuua kõrgkoolihoonesse lõhkekehi, lõhkeaineid, kergestisüttivaid, narkootilisi ja mürgiseid aineid ning alkohoolseid jooke.
138. Tuua endaga kaasa kõrgkoolihoonesse võõraid isikuid, registreerimata neid administraatori juures.
139. Segada lubamatu käitumisega kaasõppureid, õppejõude ja teisi töötajaid ning õppetööd.
(26) Õppuri karistamine
140. Rektoril on õigus õppejõudude, kõrgkooli meeskondade, töötajate ja kaasõppurite esildise alusel karistada õppurit kõrgkoolis kehtivate eeskirjade eiramise või ebaväärika käitumise pärast.
VIII. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
141. Soovides vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub õppur otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi.
142. Kui arutelu otsuse teinud isikuga õppuri soovi ei muuda, võib ta esitada peale arutelu kahe nädala jooksul rektorile kirjaliku avalduse, milles kirjeldatakse kõiki juhtumi üksikasju.
143. Avaldus vaadatakse läbi ning lahendatakse vastavalt kõrgkoolis kehtivale asjaajamiseeskirjale.
IX. Õppetegevuse kvaliteedikindlustus
144. Õppetegevuse kvaliteedihindamine toimub läbi õppekavagrupi kvaliteedi hindamise, mis on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamine, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside piisavuse hindamine.
145. Õppekavagrupp on ISCED97 liigitusest lähtuv uus õppekavade alajaotus, mis on kehtestatud kõrgharidusstandardi lisas ja mis sisaldab endas nii õppesuundade kui õppekavarühmade tunnuseid.
146. Kvaliteedi hindamine keskendub õppekavadel toimuva õppe kvaliteedi hindamisele ning selle eesmärk on kõrgkooli sisehindamise ja enesearenduse toetamine. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamisele ei järgne sanktsioone, ekspertide hinnangutel on soovitav iseloom.
147. Kvaliteedi hindamise tulemuseks on hindamisotsus ja konkreetsed ettepanekud, kuidas õppeasutusel on võimalik õppe kvaliteeti parandada. Samas on kvaliteediagentuuril kohustus teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi juhul, kui õppe kvaliteet on võrreldes eelmise kvaliteedi hindamise tulemusega oluliselt halvenenud. Sellisel juhul peab minister viima läbi riikliku järelevalve, mille tulemuseks võib kõige halvemal juhul olla õppe läbiviimise õiguse äravõtmine. Sellise otsuseni jõudmine on väga erandlik. Koos otsusega õppe läbiviimise õigus ära võtta peab kaasnema lahendus, kuidas õppeasutuses õppivad üliõpilased saavad oma õpinguid jätkata.
148. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine toimub kord 7 aasta jooksul, kui agentuur ei ole eelmise kvaliteedi hindamise tulemustest lähtudes kehtestanud kuni 3-aasta pikkust tähtaega.
X. Rakendussätted
149. Käesolev õppekorralduse eeskiri hakkab kehtima 30.08.2011
150. ÕKE vaadatakse läbi mitte harvem kui iga kahe aasta tagant.
151. Käesolev ÕKE muutub kehtetuks alates uue õppekorralduseeskirja kehtima hakkamisest.
