KINNITATUD
Kõrgkooli nõukogu
19.04.2011. a
otsusega nr 5.1
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli väljundipõhise õppekava statuut
Statuut kehtestatakse lähtudes Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärusest ja see on kooskõlas Ülikooliseaduse, Rakenduskõrgkooli seaduse ning Kõrgharidusstandardiga. Kutsehariduse õppekavade korral lähtutakse Kutseõppeasutuse seadusest ja Kutseharidusstandardist.
I. Üldsätted
1. Statuut reguleerib rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe üldnõudeid õppekavale, õppekava avamist, hoidmist, muutmist, arendamist ja sulgemist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (edaspidi kõrgkool).
2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (KHS).
3. Kutseõppe õppekava on kutseõppe alusdokument, mille koostab kõrgkool iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks kutseharidusstandardi, kutsestandardi ja riikliku õppekava ning arvestades erinevate õppevormidega. Kutseõppe õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Õppekava määrab kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused, valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.
4. Kõrgkooli õppekavad kuuluvad õppevaldkonda tervis ja heaolu, õppesuunda tervis. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavad kuuluvad õppekavagruppidesse tervishoid ja meditsiin. Kutseõppe õppekavad kuuluvad tervise õppekavarühmadesse tervis, meditsiiniline teenindamine, õendus, teraapia ja taastusravi ning sotsiaaltöö ja nõustamine.
5. Statuudis kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes:
5.1. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või aine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.
5.2. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli maht on 5 - 65 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) täisainepunktides.
5.3. Õppeaine on konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum. Õppeaine maht on 2 - 30 EAP täisainepunktides.
5.4. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppekavas määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane/õpilane kui õppejõud.
5.5. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas kõrgkooli poolse ja praktikabaasipoolse juhendaja (mentori) juhendamisel.
5.6.Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
5.7. Valikained on õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt valitavad õpitava valdkonnaga seotud õppeained.
5.8. Vabaained on õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt valitavad õppeained.
II. Õppekava struktuur
6. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava sisulise liigenduse ühik on moodul. Õppekavas fikseeritakse kohustusliku õppe, praktika, lõputöö/lõpueksami ja valikainete maht ning vabaainete maht juhul kui õppekava neid sisaldab.
7. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava koosneb üldandmetest, moodulitest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega) ja õppeainetest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega). (vaata lisa 1).
8. Õppekava lisaandmed on valikained (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega) ja õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta ja semester).
9. Aineprogrammi kohustuslikud osad on õppemeetodid, iseseisev töö, hindamine, kirjandus.
10. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 270 EAP.
11. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti, mis on 1560 tundi tööd, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.
12. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti.
13. Vastavalt EL direktiividele on õe põhiõppe õppekavas praktikat vähemalt 90 EAP ja ämmaemanda õppekavas vähemalt 110 EAP.
14. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 EAP.
15. Kutseõppeõppe mahtu arvestatakse õppenädalates. Ühe õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat (ÕN). Õppekava nominaalkestus on 20 - 100 ÕNi keskhariduse baasil ja 40 - 100 ÕNi põhihariduse baasil.
16. Kutseõppe õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest.
17. Kutseõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 25 protsenti.
III. Õppekava avamine
18. Kõrgkoolil on õigus avada rakenduskõrgharidusõppe õppekava tervishoiu ja meditsiini õppekavagrupis, milles kõrgkoolile on antud koolitusluba. Uue õppekavagrupi avamist taotleb kõrgkool vastavalt Rakenduskõrgkooli seadusele.
19. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava avamise eelduseks on õppekava suunal vähemalt magistrikraadi omava, kvalifikatsiooninõuetele vastava õppekava juhi töötamine kõrgkoolis vähemalt 0,7 ametikohaga ja 5aastase töölepinguga.
20. Õppekava avamise algatab kõrgkool.
21. Õppekava avamise eelduseks on selgelt põhjendatud vajadus õppekava alusel koolitatavate spetsialistide järele ning piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid.
22. Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud rakenduskõrgkooli nõukogus ning kantud EHIS-esse.
IV. Nõuded õppekavale
23. Õppetöö kvaliteedi tagamisel juhindutakse Rakenduskõrgkooli seadusest, Ülikooliseadusest, Kõrgharidusstandardist, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditest ja suunistest, kõrgkooli arengukavast ning kvaliteedikindlustuse süsteemist.
24. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavas õpetavad 100% õppeainete mahust vähemalt kõrgharidusega vastavas õppevaldkonnas, arendustööl aktiivsed ja vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.
25. Õe, ämmaemanda, optometristi, tegevusterapeudi ja farmatseudi õppekavas praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus ning vähemalt 3aastane erialase töö kogemus.
26. Õppetöö kvaliteedi tagamiseks kõrgkool:
26.1. loob parimad võimalikud tingimused õppimiseks ja õpetamiseks ning arendab pidevalt õppekeskkonda;
26.2. ajakohastab õppemeetodeid ja -vahendeid, koostab eestikeelseid õppematerjale ning varustab raamatukogu õppe- ja teaduskirjandusega;
26.3. tagab võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude rakendamise õppeprotsessis ja nende järjepideva täienduskoolituse edendamise;
26.4. tagab õppekavade süsteemse ja järjepideva arendamise;
26.5. tagab õppeprotsessi tugiteenuste (sh nõustamise, õppeinfosüsteemi, üliõpilaste nõustamise, praktikakorralduse jms) arendamise;
26.6. hangib üliõpilastelt, lõpetajatelt, tööandjatelt ning teistelt siht- ja sidusrühmadelt regulaarselt tagasisidet, analüüsib seda ja integreerib tulemused õppekavaarendusse;
26.7. arendab üliõpilaste ja õppejõudude välisvahetuse kaudu õppetegevuse rahvusvahelist dimensiooni.
V. Õppekava hoidmine
27. Õppekava uue versiooni kiidab heaks kõrgkooli nõukogu ja selle kannab EHISesse õppeosakonna juhataja.
28. Õppekavade registreerimise, õppekavades tehtavate muudatuste jms üle peab arvestust õppeosakonna juhataja.
29. Iga õppekava juurde moodustatakse õppekava nõukogu, mille ülesanneteks on:
29.1. Anda hinnang õppekavale, tuginedes õppekava analüüsile(dele).
29.2. Anda hinnang üliõpilaste, vilistlaste, tööandjate tagasisideküsitluse tulemustele.
29.3. Teha ettepanekuid õppekava arendamiseks.
29.4. Anda hinnang õppekeskkonna vastavusele õppekava eesmärkidele ning teha vajadusel ettepanekuid kõrgkooli nõukogule õppekeskkonna arendamiseks.
29.5. Anda hinnang õppekava akadeemilise personali piisavusele ja jätkusuutlikkusele.
29.6. Teha ettepanekuid õppekava ajakohastamiseks, spetsialistide kaasamiseks õppetöösse ja eelarvevahendite kasutamise kohta.
29.7. Osaleda õppekava kvaliteedihindamise protsessis.
30. Õppekava nõukogu soovituslik koosseis on järgmine:
30.1. õppekava kutseala õppejõud;
30.2. kõrgkooli töötaja;
30.3. tööandja (d);
30.4. vilistlane (sed);
30.5. üliõpilaste esindaja(d);
30.6. välisekspert.
31. Õppekava nõukogu moodustatakse õppetooli juhataja ettepanekul kõrgkooli nõukogu otsusega kolmeks aastaks.
32. Õppekava nõukogu tööd juhib õppetooli juhataja.
33. Õppekava nõukogu tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aastas.
VI. Õppekava muutmine
34. Õppekava muudatuseks loetakse muudatust, mida tehakse EHISesse esitatud versioonis.
35. Kehtivate õppekavade muudatuse algatab õppetooli/osakonna juhataja.
36. Õppekava muudatuse kiidab heaks õppekava nõukogu ja kinnitab kõrgkooli nõukogu õppekava haldava õppetooli/osakonna juhataja ettepanekul.
37. Kui muudatus puudutab ka teisi kõrgkooli õppekavasid, kooskõlastatakse muudatus vastava(te) õppetooli(de) juhatajaga(tega).
38. Järgneva õppeaasta õppekava uue versiooni esitab õppetooli/osakonna juhataja kõrgkooli nõukogule hiljemalt 1. maiks, elektrooniliselt ja paberkandjal.
39. Õppekava uue versiooni koos lisaandmetega esitab õppetooli/osakonna juhataja õppeosakonda peale kõrgkooli nõukogus kinnitamist, õppeosakond kannab õppekava ÕIS-i hiljemalt 1. juuniks.
VII. Õppekava arendus
40. Juhul, kui õppekavasse muudatusi ei planeerita, esitab õppetooli juhataja järgneva õppeaasta õppekava (koos lisaandmetega) õppeosakonda 15. veebruariks. Õppeosakond kannab õppekava ÕIS-i hiljemalt 15. märtsiks.
41. Õppekava lisaandmed on:
41.1. Õppekava moodulites olevate õppeainete ajaline jaotus (õppeaasta, semester).
41.2. Valikained koos eesmärkide, väljundite ja ajalise jaotusega (õppeaasta, semester).
42. Aineprogrammi kohustuslikud osad (õppemeetodid, hindamine, iseseisev töö ja kirjandus) täidab ÕIS aine õppejõud hiljemalt 2 nädalat peale semestri algust.
VIII. Õppekava sulgemine
43. Algatus õppekava sulgemiseks tuleb kõrgkoolilt või vastava haldusala ministeeriumilt.
44. Õppekava suletakse haldusala ministri käskkirja alusel.
45. Õppekava sulgemisel tagab kõrgkool koostöös haldusala ministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises kõrgkoolis samal või lähedasel õppekaval.
IX. Rakendussätted
46. Käesolev statuut jõustub selle vastuvõtmise hetkest kõrgkooli väljundipõhiste õppekavade osas (vastuvõtt alates 2009/2010 õppeaastast).
47. Kui käesolev statuut on vastuolus teiste õppekavade avamist, kinnitamist, muutmist või sulgemist käsitlevate Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dokumentidega, kehtivad käesolevas dokumendis sätestatud põhimõtted.
