ÕPPEKORRALDUS

Õppekorralduse erisus võrreldes paljude teiste kõrgkoolidega on see, et kõikide tervishoiualade õpe toimub täiskoormusega õppena ja kõikidel õppekavadel on 100% õppetööl osalemise kohustus.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimub õpe järgmiste akrediteeritud rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse keskhariduse baasil õppekavade järgi:
ÕE ÕPPEKAVA, kood 1467
TERVISEÕE ÕPPEKAVA, kood 84789
ÄMMAEMANDA ÕPPEKAVA, kood 1470
FARMATSEUDI ÕPPEKAVA, kood 1477
TEGEVUSTERAPEUDI ÕPPEKAVA, kood 3311
TERVISEDENDAJA ÕPPEKAVA, kood 80997
OPTOMETRISTI ÕPPEKAVA, kood 1479
HAMBATEHNIKU ÕPPEKAVA, kood 80166
HOOLDUSTÖÖTAJA ÕPPEKAVA, kood 84310 (kutseõpe keskhariduse baasil)

Õppetööd reguleerivad dokumendid
Õppetöö läbiviimise alusdokument koolis on õppekorralduse eeskiri (ÕKE), mis sätestab õppeprotsessi puudutavad põhireeglid. Lisaks reguleerivad õppetööd ja sellega seotud protsesse vastuvõtueeskiri, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise juhend (VÕTA), õppetoetuste saamise kord.
Õppeprotsessi korraldus kõige laiemas mõttes on määratletud õppekavaga. Õppekorralduses järgitakse rangelt õppeainete integratsiooni, teooria- ja praktikaõppe perioodide järgnevust võimaldamaks teooria ja praktika integratsiooni. Õppetöö korralduse alusteks on akadeemiline kalender ja õppetöö graafik. Akadeemilises kalendris on fikseeritud õppeaasta olulised kuupäevad, õppetöö graafik on õppetöö kalenderplaan õpperühmade ja kursuste järgi. Õppetöö toimumise aluseks on tunniplaan, mis on õppijatele kättesaadav õppeinfosüsteemis.

Õppepraktika korraldamine
Suuremate praktikabaasidega (AS ITKH, AS LTKH, SA PERH, SA TLH, SA Pärnu Haigla, SA Kuressaare Haigla, SA Tallinna Kiirabi) on koolil sõlmitud praktika korralduse lepingud.
Õppepraktikate planeerimine lähtub kõrgharidusstandardist, kutsestandarditest, reguleeritud erialade puhul Euroopa Liidu normatiivdokumentidest.

Kasutatavad õppemeetodid
Õppetöö korraldusel arvestatakse erinevate õpetamismeetodite rakendamise võimalust. Vooruloengud toimuvad kahele või enamale õpperühmale samaaegselt. Loengud toimuvad ühele õppegrupile, seminarid ühele või poolele õppegrupile. Praktikumi tunnid toimuvad ½ või 1/3 õpperühmale. Õppetöös kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid. Osades õppeainetes on kasutusel e-õpe või osaline e-õpe. Kogu õppemahust umbes poole moodustab üliõpilase iseseisev töö. Üliõpilase iseseisvat tööd juhendab vastava aine õppejõud, kursusetööd juhendatakse rühmatööna. Lõputööde juhendamine toimub individuaalkorras.

Õpikeskkond
Kooli õpikeskkond on aasta aastalt paranenud. Kõikide õpperühmade kasutuses on piisaval hulgal erineva suuruse ja varustusega loengu ja seminariruume. Kõikidel erialadel on kaasaegsete õppevahenditega sisustatud praktikumiklassid ja laborid. Lisaks on koolis kaks arvutiklassi, millest üks on pidevalt õppijate vabakasutuses. Lisaks on arvutid õppijate kasutada ka raamatukogus.
Üliõpilastele on loodud piisavalt võimalusi iseseisvaks tööks ja õppimiseks. Lisaks spetsiaalse sisustusega õppekabinettidele ja –laboritele on üliõpilaste kasutada raamatukogu koos arvutitega, kaks arvutiklassi, üliõpilaskodus on arvutiruum ning tubades on võimalik sisse osta interneti ühendus. Osa praktilise õppe ruumidest on üliõpilastele praktiliste oskuste harjutamiseks avatud kindlatel päevadel ja kellaaegadel.

Üliõpilaste nõustamine
Alates 2002 / 2003 õppeaastast seati sisse õppenõustaja ametikoht, peaeesmärgiks üliõpilaste nõustamine nende akadeemilise jõudluse toetamiseks.
Õppenõustaja teavitab, millised seadused ja eeskirjad koolis kehtivad. Iga õppeaasta algul tutvustatakse üliõpilastele sisekorra eeskirja, õppekorralduse eeskirja, eriala õppekava, algava õppeaasta õppetöö graafikut ja õppetööd puudutavaid erinevaid juhendeid (hindamisjuhend, eksamijuhend jms).
Koolis on üliõpilasesindus (ÜE), kellele on kooli poolt loodud töötingimused (eraldi ruum, arvuti interneti ühendusega).

Üliõpilaste olmetingimused
Õpimotivatsiooni toetavad õppekeskkond ja olmetingimused, mida kool pidevalt parendab. Koolil on oma söökla ja kohvik, üliõpilaskodu. Üliõpilaskodu renoveerimise käigus on paranenud hügieeni- ja toiduvalmistamise tingimused, samal ajal kasvab üliõpilaste omavastutus üliõpilaskodu sisekorra ja puhtuse osas. Üliõpilaste kasutada on selvepesumasin koos kuivatiga. Alates 2004 / 2005-st õppeaastast töötab majja sissepääsuks elektrooniline kaardisüsteem.